Eesti uudised

EESTI SUURIM ALTKÄEMAKS: Tallinna Sadama eksjuhtide üle hakati kohut mõistma (57)

Johanna-Kadri Kuusk, 7. mai 2019, 12:23
(Vasakult) Allan Kiil ja Ain KaljurandFoto: Taavi Arus/Ekspress Meedia | Ilmar Saabas/Ekspress Meedia
Kohtus algas Eesti suurima altkäemaksusüüdistuse uurimine, kus süüdistatakse Tallinna Sadama endisi juhte Ain Kaljuranda ja Allan Kiili 3,5 miljoni euro suuruse altkäemaksu küsimises. 

Süüdistuste võrku hakkas lahti harutama kohtunik Kristina Väliste.

Samal teemal

Esialgu pole küsimus selles, kes on süüdi, vaid selles, kelle üle kohut mõistetakse ja kes selle afääri osapooltest kohtuprotsessist üldse osa võtavad. Teisipäevasel istungil käis arutelu peamiselt selle ümber, kas Poola tehase Remontowa esindaja Jan Paszkowski kohtumõistmine tuleks üle viia Poola, kirjutas Ärileht. Riigiprokuratuur tegi sellise ettepaneku, kuna Paszkowski tegevust uuritakse ka Poolas ja kriminaalmenetluse seadustik keelab kahel riigil paralleeleselt üht teemat käsitleda. Paszkowski kaitsja Elmer Muna sõnul ei ole Poola prokuratuurist kinnitatud, et teemat menetletakse ja Allan Kiili kaitsja Aivar Pilve hinnangul pole tark eraldada altkäemaksuandmises ja -võtmises süüdistatavad, sest eri riikides peetav kohtupidamine eeldaks mõlemas riigis ühesugust kohtuotsust.

Ajalooline altkäemaks avastati neli aastat tagasi

Skandaalne uudis röögatult suurest altkäemaksust ja rahapesust raputas avalikkust 2015. aasta suve lõpus, kui kaitsepolitsei võttis süüdistatavad Kiili ja Kaljuranna vahi alla. Sadamajuhtide kinni pidamisele oli eelnenud ligi kolm aastat uurimist, mille käigus selgus, et aastatel 2005–2015 sõlmitud valgustkartvate tehingute summa ulatub peaaegu nelja miljoni euroni.

Süüdistuse järgi olid Kiil ja Kaljurand kümne aasta jooksul võtnud altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS Tallinna Sadamaga sujuksid võimalikult soodsalt. Sadamajuhid sõlmisid õigusvastaseid kokkuleppeid nii ühiselt kui ka eraldi.

Uurimine oli üks häda ja viletsus

Riigiprokuratuuri jaoks on Tallinna Sadama juhtumi uurimine olnud vaevarikas. Süüdistatavaid ja tehingutega seotud osapooli oli kümne aastaga kogunenud palju ning uurimisliinid viisid prokuratuuri otsapidi Poola ja Türki. Süüdistuse järgi moodustas eelnimetatud miljonitest suurima osa Poola ja Türgi laevatehaste esindajate pakutud altkäemaks, mille vastutasuks pakuti Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad praamide müügilepinguid.

Afääri piiritaguste asjaolude selgitamine on samuti kulgenud üle kivide ja kändude. Türgist ei ole suudetud Eesti riigiprokuratuuri õigusabipalvele mitme aasta jooksul ühtegi vettpidavat vastust saata. Poola päritolu osalistele tegi riigiprokurör vigaseid süüdistusi. Samuti on juhtumi Poola haru uurimisel takistavaks saanud Euroopa Liidu direktiivid, mis nõuavad kohtualustele nende süüdistuste emakeelde tõlkimist, kuid häid poola keele valdajaid tuleb Eestis tikutulega taga otsida.

Maakohus heitis möödunud aasta veebruaris riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes. Prokuratuuri koostatud süüdistusest polevat aru saada, mida süüdistatavatele täpselt ette heidetakse ja milliseid tegusid prokuratuur hukka mõistab.

2018. aasta mais hakkas süüdistatav Allan Kiil omakorda kohut käima Tallinna Sadama vastu. Ettevõtte eksjuht nõudis oma teenistuslepingu lõpetamise eest 24 000 eurot hüvitist, mida Tallinna Sadam keeldus maksmast.

Kohtuasi on ohtlikult lähedal aegumise piirile

Kuulu järgi on protsessi venimise taga ka protsessi kohtuniku vahetus. Algselt hakkas Tallinna Sadama altkäemaksuga tegelema kohtunik Julia Vernikova, kuid praegu 55aastane naine läheb 2020. aastal suvel pensionile ja ei pruugi enne protsessiga lõpule jõuda. Kuna maakohus tahtis vältida menetluse alguses kohtuniku vahetamist, anti juhtum juba eos üle kohtunik Kristina Välistele.

Eri riikide peale laiali valgunud kohtumõistmisel võib tekkida olukord, kus altkäemaksu andja mõistetakse ühes riigis õigeks ja võtja teises riigis süüdi või vastupidi. Mitte keegi ei uskunud, et kohtuasja algus nii kaua venib ja kui kõik jätkub senises tempos, hakkab peagi terendama mõistliku menetlusaja lõpp ehk suure pauguga alanud asi võib lihtsalt aeguda.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee