KORRALIKUD LISATASUD JA MAKSED PENSIONIFONDI: Riigiametnikest said põhipalgale lisaks kõige enam lisatasusid vanglaametnikud.Foto: Martin Ahven
Asso Ladva 6. mai 2019 21:40
Riigitöötajatest ei saa kõige suuremaid lisatasusid mitte kõrgel positsioonil olevad riigiametnikud, vaid hoopis vanglatöötajad. Eelmisel aastal oli ühe Viru vangla töötaja preemiate ja lisatasude summa suurem kui tema põhipalk.

Vanglaametnike põhipalk jääb suurtes piirides 1700 euro kanti kuus, sealt veel maksud maha. Kuid 200 suurima lisatasu saaja hulgas on valdavalt just vanglaametnikud. Kui järele mõelda, on see igati loogiline, sest vangidel tuleb silm peal hoida nii öösel, nädalavahetustel kui ka pühadel, ja sellistel puhkudel makstakse töötamise eest rohkem. Pealegi otsivad vanglad töötajaid tikutulega taga, sest neil on inimesi puudu ja see toob omakorda kaasa kõrgemalt tasustatud ületunnid.

Riik kogub valvuritele pensioni

Kuid justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammuse sõnul on veel üks lisahüve, mida vanglaametnikud oma pangaarvel ei näe, aga mis arvestatakse nende tasu hulka. „Vangla kui tööandja teeb vangla teenistuses oleva vanglaametniku eest sissemakseid tema vabatahtlikku pensionifondi või tasub täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sissemakseid,“ selgitab Rammus. „Seda siis, kui vanglaametnikul on teenistusstaaži vähemalt seitse aastat, tal on erialane haridus ja ta on vanglale teatanud sissemaksete tegemiseks vajalikud andmed. Kolmanda pensionisamba sissemakse suurus on 15% kalendrikuu eest töötasuna makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, kõige rohkem 6000 eurot aastas. See moodustab märkimisväärse osa muu tuluna kajastatud tasudest.“ Rammus lisab, et siiski moodustasid vanglaametnike lisatasudest kõige suurema osa ületunnitasu ja lisatasu pühade ajal töötamise eest, sest mitukümmend vanglaametnikku sai lisatasudena aasta jooksul enam kui 10 000 eurot.

Negatiivne töötasu

Riigitöötajate palgatabelis tekitab enim kummastust ühe rahandusministeeriumi ametniku nime taga seisev miinusmärgiga 186 eurot. Kurjasti mõtlev inimene võib arvata, et kas talle maksti rohkem kui vaja ja ta pidi midagi tagasi maksma, või oli ta nii vilets töötaja, et pidi veel peale maksma. „Meilt lahkunud ametnik soovis, et talle makstaks puhkusetasu ette,“ selgitab rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala. „Kuna tema tööleping ulatus 2018. aastasse, siis osa veel ülemöödunud aastal väljamakstud tasust oli tasu eelmise aasta eest. Nii et tabelis on kõik õige.“