Kommentaar

Presidendi kõnevõistlus | Pahem pool  (5)

Bogdan Seljanko, Anissia Meškova, Gleb Vakarjuk, Tallinna Õismäe vene lütseum, 6. mai 2019, 18:10
Mis on üldse isamaa? Kas see on  koht, kus me oleme sündinud? Või siis koht, kus tunneme end  täieõiguslike ühiskonnaliikmetena? Me oleme Eestis sündinud ja see on meie kodu. Mida me ka ei teeks – õpime riigikeelt, tutvume rahvakommete ja kohaliku kultuuriga, mis iganes moel me ka ei püüaks saada Eesti ühiskonna osaks – meil ei tule see kunagi välja. Me ei ole „omad“, vaid „võõrad“.

Meie rahvastel on ju ühine ajalugu 20.sajandil, kuid igaüks tõlgendab seda omamoodi, oma vaatenurgast. Selle tõttu tekivad eelarvamused, mis muutuvad takistusteks meievahelisel suhtlemisel. Näiteks seostatakse meid nendega, kes lahutasid  peresid, hävitasid kultuuri ja võtsid ära kõige pühama – kodumaa. Kahel pool lõhet seisvad inimesed ei näe mõtet üksteisega läbi käia. Pigem eeldatakse, et neid ei mõisteta või isegi käitutakse agressiivselt.

Kust saab selline suhtumine alguse? Me oleme veendunud, et kõik algab perest ja kodustest juttudest. Nagu öeldakse, laps on perekonna peegel. Väljakujunemata  mõistus imab nagu käsn oma vanemate eelarvamusi ja astub nendega kodust laia maailma. Ta ei oska veel  mõelda objektiivselt ja seetõttu võib hakata alandama, haavama või lihtsalt ignoreerima teist poolt. Ta hakkab nägema vaenlast seal, kus teda ei ole.

Seda olukorda on võimalik muuta. Me tahame kutsuda kõiki lapsevanemaid üles kasvatama oma lapsi võrdse suhtumisega teistesse rahvastesse. Lastele on vaja selgitada, et inimest tuleb hinnata tema tegude, mitte rahvuse järgi.

Samuti  arvame, et meedias osutatakse tihtipeale asjaosalise rahvusele ainult selleks, et vallandada negatiivne reaktsioon rahvuslikul pinnal, viies tähelepanu sündmuse olemusest kõrvale. Kui see muutub, siis inimestel ei teki rohkem alusetuid eelarvamusi.

Lõpuks tahame öelda, et me unistame niisugusest Eestist, kus on koht kõigile, seal hulgas meilegi. Me tahame pöörata teie tähelepanu sellele, et mitte kordagi selle hetkeni me ei kasutanud sõnu „venelased“ ja „eestlased“. Me lihtsalt ei taha jagada meie riiki kaheks Eestiks, sest usume, et saame elada ühtse perena.

 Õhtuleht avaldab Euroopa päeva eel president Kersti Kaljulaidi kõnevõistluse „Kirjuta Eestile“ nii žürii poolt äramärkimist leidnud kirjutised kui ka võidutöö. Selle aasta teemaks oli Eesti koht Euroopas.

5 KOMMENTAARI

m
möller 7. mai 2019, 20:50
saast!
a
Andres 7. mai 2019, 19:44
Jutt on hea, aga 9 mail käite ikka mingi kuju juures marssimas ja kulpi löömas. Mul on venelasest sõber, kes räägib ja loeb vabalt eesti keeles. Aga ...
(loe edasi)
Loe kõiki (5)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee