Eesti uudised

Mart Kadastik ohust ajakirjandusvabadusele: kaovad ära teravad küsimused  (65)

Toimetas Katrin Rohtla, 5. mai 2019, 10:38
Mart Kadastik Foto: Arno Saar
Ajakirjanik Mart Kadastik rääkis Vikerraadios ajakirjandusvabadusest ja ohust, et kirjutajad võivad peagi mugavduda, mistõttu võivad olulised küsimused jääda küsimata, olulised probleemid tõstatamata.

Mart Kadastik leiab, et varasemalt juba laialt kõlapinda tekitanud Ahto Lobjaka ja Vilja Kiisleri juhtumid - nende puhul on tegu kahe üksikjuhtumiga.

Samas tõdeb Kadastik: "Oht on ilmselgelt ajakirjandusvabadusele olemas."

Ta nõustub Ilmar Raagi poolt sõnastatud väitega: "Kui juba inimesed tunnevad hirmu ja on segaduses, siis selline seisund vähendab vabadusetunnet."

Kadastik nõustub Ilmar Raagig,a kes väidab ,et  kui juba inimesed tunnevad hirmu ja o nsegaduses, siis selline seisund vähendab vabaduse tunnet.

"Ma olen mures," rõhutab Kadastik ja usub, et lahendus on olemas toimetuste sees.

Kõik algab tema sõnul siiski juhtidest, sest lihtsal ajakirjanikul on väga raske jääda oma selgroo juurde, kui igapäevaselt survestatakse.

Kadastik tõi näiteid, kuidas suunavad palved - ärme aja asju teravaks, ei ole mõtet neid küsimusi esitada - teevad oma igapäevaselt ajakirjanike seas piisava töö ära. Piisava töö, et ajakirjandusvabadus märkamatult kaduda saaks.

Näitena toob Kadastik Ungaris toimunu, kus sisuliselt kolmveerand aastaga see nii juhtus. 

"Esimesed märgid, sammud ja reaktsioonid on üliolulised," rõhutab Kadastik ja lisab, et alati ei saa teha ajalehetoimetuses otsuseid ka ainult tasakaalustatuse järgi.

"Kui ühel pool arukus, teisel pool arutus. Ühel pool valed, teisel pool tõed," selgitab Kadastik, et mingid kindlad tõed on maailmas siiski olemas.

Ta leiab, et iga väljaanne peab enda auditooriumile mõeldes tegema valikud, kuidas neid esindada ja teeninda.

Ühe hirmuna nimetas Kadastik mugavdumist: "Tsooni, kus ei taheta teravaid küsimusi küsida."

Ja need märgid on Kadastiku sõnul juba olemas.

Lisaks oht, et mõni ajakirjanik võiks langeda vägivalla ohvriks. Ta selgitas saates, et vägivald on meie ühiskonnas justkui normaliseeritud, sest vihakõne on võimu poolt aktsepteeritud.

Näitena tõi ta USA, kus veel mõned aastad tagasi elati oma raevu ja viha välja veebis kommenteerides, aga nüüd toimub see vägivald tänaval.

Kadastiku sõnul peaks enam pöörama tähelepanu ka võimulolijate poolt rõhutatud sõnale väärtuskriis. Ta leiab, et ilusatest loosungitest tuleks kaugemale vaadata - kas me ikka tahame tagasi seda kooselu, mis on tuhandeid aastaid senini püsinud. Kooselu, kus Kadastiku sõnul troonil istus ja elu suunas mees, kuid kannatajaks oli naine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee