Eesti uudised

Ootamatu oht: allergia saatis väikelapse kiirabiga traumapunkti (5)

Juhan Mellik, 3. mai 2019 22:25
Tänapäevases elus ei tule puudu neist teguritest, mis lastel üha sagedamini allergiat tekitavad. Foto on illustratiivne. Foto: Vida Press
„Minu lapsel avaldus allergia täiesti lambist,“ ütleb ema Liia, kelle kahe-aastase tütre nägu läks ühel päeval pärast rosinate söömist üleni paiste. „Kõriturset küll õnneks ei olnud.“ 

Liia (39) helistas nõu saamiseks perearsti infoliinile, kust saadeti kohe välja kiirabi, kes viis väikese tüdruku keset ööd lastehaigla traumapunkti. Talle tehti allergiatest, mille tulemus oli ehmatav. Reaktsioon oli ühele kindlale pähklisordile, mis olid rosinatega samas kausis olnud. Pähkleid laps ei söönudki. „Talle kirjutati välja Epipen,“ ütleb Liia. „Aga nüüd ei teagi, mis juhtub, kui ta lasteaias või koolis ohtliku pähkliga iseenese teadmata kokku puutub. Õpetajad ei tohi vist seda rohtu anda...“

Samal teemal

Elamine linnas või saastunud õhuga piirkonnas. Lähisugulastest allergikud. Halvasti ventileeritud eluruumid, passiivne suitsetamine, vähene liikumine ja ebatervislik toit. Tänapäevases elus ei tule puudu neist teguritest, mis lastel üha sagedamini allergiat tekitavad. Kuigi allergikute täpne arv Eestis on teadmata, võib neid hinnanguliselt olla ligi kolmandik kogu elanikkonnast. „Hüpoteese on erinevaid, kuid juhtiv teooria peab selle põhjuseks hügieenitingimuste paranemist,” räägib Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog Triine Annus. Inimese organism puutub mikroobide ja parasiitidega niivõrd vähe kokku, et immuunsüsteem hakkab pidama vaenulikeks ka ohutuid aineid – näiteks tolmu. „Nendega võitlemisel vallandub kudedes põletikuline protsess, mis põhjustabki allergiasümptomeid.”  

Annuse sõnul saab allergiatekke riski mõnevõrra vähendada: järgima peab kainet mõistust ja tervislikke eluviise. „Rinnapiima võiks iga laps saada vähemalt nelja kuni kuue kuu vanuseni. Ka lisatoitu peaks hakkama andma sel ajal,” soovitab Annus. Nii raseduse kui ka rinnaga toitmise ajal pole emal ega lapsel tema sõnul mõtet potentsiaalseid toiduallergeene vältida, sest see pigem soodustab võimaliku allergia teket. Öeldu ei kehti arsti sõnul rämpstoidu, maiustuste ja pika säilivusajaga toiduainete kohta. Nende tarbimist tasuks igal juhul piirata. 

Liia kogemus oli ehmatav, sest peres ei esine kellelgi allergiat. „Laps on piisavalt kaua rinnapiima saanud ja ühelegi teisele pähklile vastureaktsiooni ei ole,“ sõnab ta.  

Kas Liia võib loota, et lapse allergia vanemaks saades möödub? „Lapse toiduallergiaga juhtub nii sageli. Eriti kehtib see piima- ja muna-, aga ka nisu- ja sojaallergia puhul,” ütleb Annus. Märksa harvemini juhtub nõnda kala- ja pähkliallergia ning muude allergiatega. „Isegi kui allergianähud aja jooksul nõrgenevad või kaovad, on soodumus selleks eluaegne,” ütleb arst. Varem põetud allergiahaiguse korral võib probleem end vanemas eas uuesti ilmutada sama või muu allergiahaigusena.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee