Kommentaar

Jüri Pino | Mõttevahetuse tähendusest 

Jüri Pino, kolumnist, 3. mai 2019, 16:51
Vahel juhtub, et siin maal mõni ikka kurdab, kuis väitluskunst ja ülepea mõttevahetus on siin maal ikka üsna käest ära läinud. Vähemalt see avalik, mida telepurgis, raadios, needuses ja vähemal määral veergudel jälgida saab. Ikka läheb kuidagi käest ära. Ikka läheb mingiks jaburaks kriiskamiseks, kus ülepea ära kaob, millest jutt oli, halvimal juhul minnakse veel isiklikuks ka.

Oi, kuis üks mees praegu hoiab ennast tagasi, et mitte eksida libedale teele teemal sõnavabaduse piiramine. Oi. Ehk õnnestub siiski hoiduda, jääda selle vana tarkuse juurde, et tüli tarest välja ei viida, musta pesu avalikult ei pesta, kui veel on keegi jäänud, kes kunagist koodi mäletab.

Väärikas mõttevahetus

Üritaks niisama targutada. Või siis lihtsameelselt unistada. Mõttevahetusest, mis käib väärikalt. Selline klubiõhkkond, toolid, kuhu võib ära uppuda, kamin – tuld võib lõputult vaadata ja siis need igasugu mõtted tulevadki. Klaasikene või paar head ja paremat, õilsamat sorti piibutubaka ja sigarite hõng. Pikk vaikus, enne kui keegi kohalviibivatest kentslemanidest, kes kõik valdavad mitut lipsusõlme, üldse midagi ütleb. Kui aga ütleb, siis mõtte. Millega ongi mõttevahetus käima läinud.

Vaatamata sellele, et keegi kellegi mõtetega nõus ei ole, jäädakse ikkagi viisakaks, jutt käib aeglaselt, aga selgelt. Välditud on mõistagi vägisõnad, aga ka muud roppused, mida selleks kahjuks ei liigitata, näiteks rõve lause: ma pole lõpetanud. Või: kas ma saan ka rääkida – seda kasutavad reeglina tõsise mölapidamatuse põdejad. Või muidu vahele sõitmised, üle rääkimised, hääle tõstmised. Vaikselt, rahulikult... ehk, ütleme välja, laisalt ja mõnuga. Kuigi milleski üksteisega nõus ei olda. Mõtte esitaja ise ka ei pea sellega nõus olema, lihtsalt mängib.

Et unistusega mitte liiga kaugele kosmosesse minna, selline mõttevahetus võib leida aset ka looduskaunis kohas, kuhu vanamutliku naabrivalve silm ei ulatu ja politsei ei käi. Spetsialistid avavad räime tomatis ja panevad maailma saladused paika. Ega tegelikku vahet ole, kuni järgitakse, et nõus ei ole, aga tülli ei lähe.

Kui nüüd võtta see mõttevahetus pulkadeks, siis tuleb välja, et selline kujutletav mõttevahetus pole mingi vahetus. Vahetus on ikka, et mina sulle oravanahk, sina mulle pütt otra. Aga sellise laisa vestluse käigus, taandame lihtsuse huvides vahetajate arvu kahele, mis tegelikult juhtub?

Üks saab teada, mis teine mõtleb, saab ühe mõtte lisaks, teine saab teada, mis üks mõtleb, sama lugu. Kuigi kumbki selle mõttega nõus ei tarvitse olla, on see neil nüüd lisaks. Mõlemad on midagi saanud midagi tegelikult ära andmata.

Uued ja õiged mõtted

Teadmised, mõtted, on ses mõttes üks veider ja tore asi, et neid saab laiali jagada ja alles hoida. Oleks teisiti, ei oskaks matemaatika õpetaja pärast tundi kaks pluss kaks küsimusele vastata ning tuleks välja vahetada värskelt koolist tulnu vastu. Mis on muidugi nii vana teadmine, et juba Noa selle peale haigutas.

On ka teisi viise mõista sõna vahetus. Sokid, särgid, patareid, näituseks. See viimane näibki olevat paras võrdlus, miks vahel märgitakse, et ega siin maal õiget mõttevahetust ole.

Mis te teete, kui patareisid vahetate, mis vidinal tahes – võtate vanad, ebakeskkonnateadlikuna viskate lihtsalt prügipange, teadlikuna panete tasku, et nad õigesse kohta depositeerida. Igal juhul, minema need lähevad, uued asemele tulevad.

Ehk siis väitluse eesmärk paistab aina enam olevat ühel teise mõtted ära vahetada. Need on vanad, tarbetud, puhas rämps. Äraviskamiseks. Mispärast pole neid üldse vaja kuulatagi.

Mispärast on loomulik niinimetatud mõttevahetuse, debati, väitluse käigus pressida ainult oma mõtet, käskides teisel tema omad uute ja õigetega asendada. Mispärast on enesestmõistetav, et läheb ülekarjumiseks, kriiskamiseks, vahelerääkimiseks, iga hinna eest lõpuni patramiseks.

Üleüldse läheb piinlikuks. Aga mis tost. Õige peab võidutsema, vana, vale ja väärtusetu kaduma.

Võibolla ma eksin. Mis on kah, vana ja väärtusetu väljend.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee