Kommentaar

Toomas Alatalu | Putin asus võitlusse Zelenskõiga (3)

Toomas Alatalu, vaatleja, 1. mai 2019, 18:00
Ukraina presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamine 30. aprillil tähendab uue ülemraada valimist alles 27. oktoobril, ehk siis suures poliitikas tekib Ukraina osas teatud ebaselgus. Mis teha, kui seadused nii sätivad, ent kuna enamikku asjaosalisi ja kaasarääkijaid väljastpoolt selline venimine rahuldab, siis nii ka läheb. Hea seegi, et 7. veebruaril 2019 pandi Ukraina põhiseadusesse kirja eesmärkidena nii eurointegratsioon kui ka liitumine NATOga.

Volodõmõr Zelenskõi suur valimisvõit oli mõistagi üllatus, ent kui enamik maailma liidreid võtab seda kui rahva demokraatlikku valikut, siis Venemaa presidendi Putini käitumine mõjub kentsakalt. Viis aastat tagasi alustas ta nii Krimmi sõjalist hõivamist kui ka sekkumist sündmustesse kogu nn Novorossija alal. Kuna kahe riigi sõjaline konflikt jätkub, oli Putin mõistagi huvitatud vastase ehk Ukraina presidendi Porošenko valimiskaotusest ja üritas sellele igati kaasa aidata. Kadestamisväärt järjekindlusega. Tehes näiteks enne teist hääletusvooru lihtsa repliigiga Porošenkost valetaja – tema, st Putin, ei teadvat Normandia osaliste kokkuleppest midagi.

Zelenskõi lubab infosõda

Tulemus käes, pidanuks Putin igati rahul olema, ent erinevalt teistest liidritest pole ta siiani Zelenskõid valimisvõidu puhul õnnitlenud. Küll aga asus temaga poliitilisse võitlusse, sest Vene kodakondsuse lubamine ja jagamine ukrainlastele (24.04 dekreet) just seda tähendab. Ukraina valitud, kuid veel võimuta president Zelenskõi lubas viivitamatult Ukraina kodakondsust venelastele, „pääsemaks demokraatia alla“, millele Putin vastas panuste tõstmisega – kodakondsust võivad taotleda mitte ainult Donbassi, vaid kogu Ukraina elanikud. Väitlus puhkes seisus, kus enamik venemaalasi – nagu ka teiste riikide kodanikud – teab, et Zelenskõi näol on tegu pikalt teleekraanil olnud seriaalis presidendi rolli mänginud koomikuga. Ehk siis – Putin peab duelli mehega, kes küll pole enam koomik, kuid ei ole ka veel president, ja samas kinnitab oma sõnu praktiliste sammudega, sest avalduste vastuvõtmine Venemaa kodanikuks saamiseks on tõepoolest alanud!

Tuleb tõdeda, et see Kremli uus ebatavaline samm on maailma pealinnu jälle üllatusena tabanud. Õnneks mitte seda kõike saatev propaganda – Putin ju selgitas Venemaa käitumist sellega, et sama ehk siis oma kodakondsust jagavad naaberriikides ka Poola, Ungari, Rumeenia jt. Tõepoolest jagavad, ent mitte pärast vägede sisseviimist nende kontrolli alla jäävatele territooriumidele (taipamine, et tehti viga, tingis juba mainitud muutuse Putini jutus – pakume kodakondsust kõigile Ukraina kodanikele).

Samas torkas silma, et ükski ajakirjanik (kuigi kohal oli rahvusvaheline seltskond) ei söandanud Putinilt üle küsida tema vildaka võrdluse kohta teiste riikidega, mis Läänes toimuvatel pressikonverentsidel oleks tõenäoliselt juhtunud. Paraku on probleem ka selles, et Kreml on Ukraina suhtes olnud pikalt võitja positsioonil ning hoiak „võitja kirjutab ajalugu“ on juba reaalsus ja käib sellega leppimine.

Seda olulisem on teada, et Ukraina tulevane president Zelenskõi on lubanud Donbassis tekkinud seisu lahendamiseks vallandada ka omapoolse „infosõja“ – detail, millele tõsised analüütikud kohe tähelepanu pöörasid. Pealegi on kõigil silme ees erakordne pilt esmakordsest valimisdebatist staadionil, kus professionaalse ja teadmisi täis poliitiku – kelleks võinuks Porošenko asemel olla isegi Putin – mängis puhtalt üle telepropaganda nippe valdav tark ja mitte suu peale kukkunud isik, kes seni oli presidenti vaid mänginud.

Märgiline keeleseadus

Tagatipuks tuli Zelenskõile appi oktoobris 2014 valitud ülemraada, mis 25. aprillil võttis vastu keeleseaduse, mis muudab riigi- ehk siis ukraina keele kasutamise ametlikus suhtlemises (kodus, kirikus jm räägi, kuidas tahad) kohustuslikuks. Tegu on sama seaduse järjega, mida Kreml on oma Ukraina-vastases propagandas kasutanud 2014. aasta veebruarist alates. Sestap olgu veel kord meenutatud sündmuste tegelik käik. Venemaa sõjalisel aumärgil „Krimmi tagasitoomise eest“ on kuupäevad 20. veebruar–18. märts 2014, mis selgitab agressiooni algusaja. Euroopa Liidu ja Ukraina vastasjõudude kolmiklepe sõlmiti Kiievis 21. veebruaril. President Janukovõtš hääletati ööl vastu 22. veebruari maha häältega +328 – seaduse järgi pidanuks olema 336 häält. Tegelikult oli Janukovõtš oma poolehoidjatega (kaasa arvatud umbes 30 ülemraada liiget) sel ajal juba Harkivis, kus 22. veebruaril peeti 3477 kõigi tasandite rahvaesindajate, Venemaa parlamendi mõlema koja väliskomisjonide juhtide ja kolme Venemaa kuberneri osalusel konverents, mis otsustas hakata „taastama konstitutsioonilist korda riigis“. Kiievis aga hääletati siiski kahepunktilist resolutsiooni, mis lisaks Janukovõtši umbusaldamisele nägi ette uusi presidendivalimisi 25. mail 2014, mille tulemusi Venemaa ju tunnustas!

23. veebruaril 2014 võeti vastu keeleseadus, mis tühistas 2012. aasta oma, mis lubas regionaalkeeli seal, kus elas vähemalt 10% teiste rahvuste esindajaid. Seaduse vastu oli protestinud OSCE, kuid just selle tühistamine sai teiseks ettekäändeks Venemaale, et sekkuda Krimmis ja mujal. Ehkki Sevastopolis kehtestati Venemaa-meelne võim veel enne seaduse hääletamist jne. 27. veebruaril pandi seadus kalevi alla, ehk siis ta ei hakanudki kehtima. 28. veebruaril 2018 algatati keeleseaduse eelnõu uus versioon, mis nüüd vastu võeti. Tormilisele aplausile järgnes Ukraina hümni laulmine. Mai keskel hääletab ülemraada seadusele esitatud parandusi, ent selle kehtima hakkamine veel Porošenko ametiajal peaks olema tagatud.

Tunnuslik oli seegi, et seaduse hääletamise ajal asendas Ida-Ukrainast pärit Zelenskõi oma internetileheküljel siiani püsinud Vladimiri Volodõmõriga, nagu seadus ette näeb. Moskva reageering seadusele ei erine eriti viie aasta tagusest, ent selge on seegi, et ukrainlased on eelmise seaduse käekäigust järeldused teinud. Nüüd tugevdab nende seisu ka teadmine, et uus president on jurist ja kiiresti reageeriv sõnameister.

3 KOMMENTAARI

t
Teada Gikes 2. mai 2019, 16:07
Alatalu? Me elame XXI sajandil, terve YT on seda teemat täis, kust võime valida kama-kaks millise versiooni ning selle oma nime all väljundada... Tänud, kuid teie artikkel ei ole sugugi "originaalne" :)
k
1. mai 2019, 22:57
Kuna Putin pakub kodakondsust kõigile Ukrainas elavatele kodanikele, siis hiljem saab õigustada Ukrainasse tungimist oma kodanike kaitsmisega.
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee