Eesti uudised

GALERII | Ametiühingud pidasid Vabaduse väljakul pidu: vaikimine on palju ohtlikum kui kärarikas kõne (2)

Ohtuleht.ee, 1. mai 2019, 15:25
Foto: Robin Roots
1. mai on paljude jaoks töörahvapüha, mille tähistamise traditsioon on alguse saanud 19. sajandil Ameerikast. Suurem osa maailmast tähistab töörahvapüha  just mai esimesel päeval. 

Eesti ametiühingud korraldasid töörahvapüha tähistamiseks traditsioonilise kevadkontserdi. Kõnede ja tervituste järel esinevad Vabaduse väljakul  Paul Oja ja Rainer Meinart ning Genka. 

"Tähistame 1. maid, enam kui saja-aastast võitluse teed, kokkulepete teed. 1889. aastal oli Chicago meeleavaldustel teemaks 8tunnine tööpäev, 40 tunnine töönädal, mis võiks tänaseni olla kindel. Tegelikult tuleb kümnetel tuhandetel töötada mitmel kohal, vahel 60 tundi, vahel 80 tundi, ekstreemsetel juhtudel üle 100 tunni nädalas. See tõendab, et miski saavutatu ei ole püsiv, kui seda ei kaitse ja edasi ei arenda," rääkis kontserdi alguses Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Peterson. 

"Täna on Eestis aktuaalne teema vaikimine, mis on palju palju ohtlikum kui kärarikas kõne. Kui ajakirjanikud, meie liikmed, tunnevad täna, et ei tohi enam öelda ja kirjutada, mida mõtlevad, siis see on olnud sadade tuhandete töötajate argipäev juba pikki aastaid. Vale sõna, vale mõte, vale tunne võivad maksta soosingu, palga, töökoha. Vabadus mõelda ja öelda on igamehevabadus, see ei ole eliidi eelisõigus," kinnitas Peterson, et kaitsta tuleb kõigi õigust rääkida.

Ametiühinguliider soovitas, et ainus retsept on lõpetada vaikimine. "Lõhkuge see müür, rääkige, ühinege, rääkige, leppige kokku ja rääkige veel. See on üleskutse kõigile töötegijatele olenemata töötamise vormist. See on üleskutse ka kõikidele tööandjatele, rääkige otse, oma sõnadega. See on üleskutse poliitikutele, ärge rääkige torusse, rääkige pärisinimesega, vaadake silma ja kuulake."

Peterson rõhutas, et ii ole ühte inimõigust teiseta. "Toimetused, mis on tõstnud sõnavabaduse teema, on samal ajal keelanud oma töötajatele ühinemisvabaduse. Kuidas aga on võimalik kaitsta sõnavabadust, kui keelatud on ühisrinne selle kaitseks. Kuidas läbi rääkida juhtkonna sekkumise piire, kui kollektiivil on keelatud rääkida võimestatult ja ühisel häälel?"

"Ma ei kutsu üles rahutustele või streikidele! Vastupidi! Kutsun rahulikult arvama, säravalt põhjendama, arutama, austavalt vaidlema ja lõpuks kokku leppima. Milleks leppida? Parem kokku leppida! Lõpp vaikimisele," sõnas Peterson. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee