Eesti uudised

VIDEO | Naiste tugi- ja teabekeskuse juht: Kuusiku jutt pole usutav (183)

Televeeb, 30. aprill 2019 22:01
Pille Tsopp-PaganFoto: Ekraanitõmmis/ERR
Tänases „Ringvaates” käis külas naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan, kes ei usu Marti Kuusiku juttu, et ta pole kunagi eksabikaasa kallal vägivalda kasutanud.

Praeguseks juba endine väliskaubandus- ja IT-minister andis esmaspäeval „Ringvaates” intervjuu, milles kategooriliselt eitas tema suunas tehtud süüdistusi. „Minu ja teiste spetsialistide jaoks oli see hästi märgiline intervjuu, mille vaatasin enne stuudiosse tulekut üle. Kontrollisin, ega talle liiga tee,” kommenteeris Tsopp-Pagan ja ütles, et ta ei usu Kuusiku juttu täielikust süütusest. „Kui on väga palju kaalul, siis tehakse igasauguseid asju, sellistel juhtudel võib ka valetada.”

Samal teemal

Naise sõnul reetis endise ministri tema olemus. Ta ütles, et Kuusiku kehakeel erines perevägivalla juhtumi ja alkoholijoobes autojuhtimise teemade käsitlusel. „Naisega juhtunust rääkides oli tal väga distantseerunud kirjeldus. Ta oli enesest selle nii kaugele lükanud ning see olemus ei jäta meie jaoks kahtlust. Oleme näinud selliseid inimesi samamoodi kohtus väitlemas,” sõnas Tsopp-Pagan.

Ta lisas, et juhtum on teatud määral uskumise küsimus – kui palju usutakse ajakirjandust ja artiklites esinevaid allikaid ning Kuusikut ennast. „Inimene, kellel on nii palju kaalul, läheb ja valetab sirge seljaga. Kui ohver on veel tema mõjuväljas, kontrolli all, siis ohver ütleb ja teeb, et uus oht lõppeks. Väga kahju, et naine esitas avalikkusele sellise avalduse. Aga see on naiste puhul tavaline,” kommenteeris tugi- ja teabekeskuse juht.

Tsopp-Pagani sõnul pidi endise ministri eksabikaasa eitama mehe vägivallatsemist, kui talle helistasid Kuusik, peaminister Jüri Ratas ja Mart Helme. Ta tõi paralleeli koolikiusajatest: „Kui kooli suurim kiusaja helistab ohvrile direktori ja isa ees ning küsib, kas olen sind kunagi kiusanud või ei, mis on siis valikud? Me ei ütle, et „jaa, sa oled mind kiusanud.” Selleks peab teadma vägivallatseja psühholoogiat ja ohvri psühholoogilist seisundit,” rääkis Tsopp-Pagan, kelle sõnul oleks Ratas pidanud telefonikõne kinni panema.

Ta lisas, et poliitikud teavad mingil määral sõna „perevägivalla” tähendust, aga kahtleb, kas nad päriselt saavad aru, mida perevägivald tähendab, kuidas käitub vägivallatseja ja ohver. „Ratas ei tea seda, võib-olla lootis midagi, aga ta oli aeglane reageerima,” sõnas Tsopp-Pagan.

Ta lisas, et kriminaalmenetlus võib lõppeda tõendamatuse tõttu juhul, kui puuduvad kaudsed tõendid ning kannatanu pole vigastusi registreerinud. Samas ta loodab, et Marti Kuusiku eksabikaasa on ühel hetkel nõus tunnistama mehe tegu, kui need päriselt juhtusid.

„Äärmiselt positiivne on see, kuidas meedias ja sotsiaalmeedias on juhtunut käsitletud. Seda kahtlust pole naise poole nii palju lükatud, kui talle on toetust antud. Tean, kui professionaalsed on Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud, nad ei ilmutaks ilma tõenditeta sellist lugu. Neil on midagi olemas, midagi teame ka meie läbi taustajuttude. Asjad on olemas, aga küsimus on see, kuidas ühiskonnana peaksime naist aitama. Peame andma rahu, ei tohi temaga kontakteeruda., Jätame rahule, loodame, et ta kosub ja loodame, et tuleb sellest trallist välja, mis ta ümber toimub.

Kui surve temale ja ta lastele on äärmiselt suur, on oht ka tema tervisele äärmiselt suur. Võimalus suitsiidiks on selgelt olemas,” hoiatas Tsopp-Pagan ja lisas, et tervenemisprotsess võib võtta aastaid. „Samas inimesed õpivad sellega elama, et mitte kinni jääda. Naine on meie jaoks hirmu kinni jäänud. Oleks parem, kui piisavalt tugevana tundes tuleks ta meie juurde abi otsima,” sõnas naiste tugi- ja teabekeskuse juht.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee