Poliitika

DISKRIMINEERIMINE VÕI TEADMATUS? Miks ei saanud mehed liituda riigikogu naiste toetusrühmaga? (64)

Juhan Mellik, 30. aprill 2019 16:53
Peeter Ernits. Foto: Martin Ahven
Riigikogu liige Peete Ernits avaldas täna sotsiaalmeedias imestust: ta soovis koos kolleeg Tarmo Kruusimäega saada parlamendi naiste toetusrühma liikmeks, kuid neile näidati koht kätte. Ernits küsib: kas tõesti harrastatakse riigikogus paljukirutud sotsiaalset diskrimineerimist?

Nimelt ütles Ernitsale ja Kruusimäe sooviavaldusele ära sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand.

„Jooksime kolleeg Tarmoga nagu peaga vastu seina. Säh sulle võrdõiguslikkus!” kirjutab Ernits oma Facebooki lehel.

„Kuigi sotsid jutlustavad söögi alla ja söögi peale võrdõiguslikkusest, räägib lugupeetud kolleegi tegevus sootuks muust. Euroopa Parlamenti pürgiv Marina Kaljurand lõi Riigikogu esimese diskrimineeriva ühenduse. Kunagi varem pole meil Toompeal kedagi soo, nahavärvi, usu, keele või mõne muu tunnuste järgi eristatud,” pahandab Ernits. Ilmselt polnud Ernits aga kursis toetusrühma detailidega, sest ainult naised sinna kuuluda võivadki.

„Kui te oleksite tähelepanelikult kuulanud Riigikogu esimeest, siis te oleksite ka tähele pannud, et moodustati NAISTE ÜHENDUS RIIGIKOGUS, mitte naiste toetusrühm,” kommenteerib Marina Kaljurand oma Facebooki-lehel Ernitsa pöördumist (kirjapilt muutmata – toim.) „Naiste Ühendusse võivad kuuluda ainult Riigikogusse kuuluvad NAISED. Loodan, et leiate teisi toetusgruppe millega ühineda.”

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütleb, et võrdsed võimalused tähendavad ennekõike võrdseid võimalusi hariduseks, tööks, eneseteostuseks, teenuste saamiseks – mitte aga vabaks organiseerumiseks või vabaühendusteks, mille alla kuuluvad ka riigikogu toetusrühmad.

Liisa Pakosta. Foto: Martin Ahven

„Näiteks võib luua noorliikmete ehk alla 26-aastaste toetusrühma,” ütleb Pakosta. Kas ja keda sinna vastu võetakse, jääks täielikult rühma endi otsustada. Võrdsed võimalused on seadustega reguleeritud ikka elulisi vajadusi, mitte aga kogu elu kirevust ja hobisid silmas pidades.

Teoreetiline õigus moodustada parlamendirühm laieneb seega pea igale teemale.

„Erandina muidugi rühmad, mis kutsuvad üles riigivastasele või kuritegelikule tegevusele, neid parlamendi juhatus ilmselt ei laseks läbi,” ütleb naine.

Peeter Ernitsa postitus täismahus:

Marina Kaljuranna vastus temale: 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee