Galeriid

GALERII | Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avati näitus „Minu laulupeo lugu“ 

Jaanika Vilipo, 30. aprill 2019, 18:38
Näituse "Minu laulupeo lugu" avamine Eesti teatri- ja muusikamuuseumisFoto: Jurgen Niit
30. aprillil avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis näitus "Minu laulupeo lugu", mis annab ülevaate 150-aastasest laulupeotraditsioonist. Avamisel said sõna tänavuse üldlaulupeo muusikaline juht Peeter Perens ja näituse kuraator Kristo Matson.

"Pean tunnistama, et seda näitust tegema hakates ronisime natuke ka oma mälestustesse," rääkis Matson näituse avamisel. Muusikalised juured on kuraatoril endal pärit Torma muusikakooli puhkpilliorkestrist, kellega ta 1994. aastal 14aastase poisina elu esimesel üldlaulupeol käis.

Näitusel on välja toodud üle 200 foto, laulupeo märgid ja esemed, koos laulupeoliste endi mälestuste ja lugudega.

Matson toob esemete seast välja Eesti esimese üldlaulupeo lauluraamatu. Tegemist on originaalteosega aastast 1869, mille sees on Eesti hümni sõnad. "Selle raamatu seisukord on keskmiselt hea ja kindlasti on tegemist väga haruldase teosega."

Näituse "Minu laulupeo lugu" avamine Eesti teatri- ja muusikamuuseumisFoto: Jurgen Niit

Unikaalsete eksponaatide seast toob Matson välja hõbedakarva teekannu, mis on pärit aastast 1950. "Peab tunnistama, et meie enda töötajad ei olnud varem teadlikud sellisest kannust. Kuigi eseme peal on laulupeo embleemid, siis müügis seda ei olevat tol aastal olnud. Tegemist on väga praktilise esemega, juhe taha ja kuum vesi sisse!"

Näituse "Minu laulupeo lugu" avamine Eesti teatri- ja muusikamuuseumisFoto: Jurgen Niit

Näitusel on välja toodud ka videoeksponaat dirigent Vaike Uibopuust - esimesest naisdirigendist, kes oli ametlikult laulupeo üldjuht. "Aasta oli siis 1985. Enne seda käisid küll Miina Härma ja Laine Karindi dirigendipuldis, aga nad ei olnud planeeritud peo üldjuhtidena. Uibopuu on selles mõttes ajalooline naine, kes valiti ametlikult laulupeo juhiks," räägib Matson.

Näituse planeerimine algas pool aastat tagasi. Ainus ruum, mis tuli kõne alla, oli Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ajalooline Assauwe torn. "Alguses oli võibolla keeruline mõelda sellele, kuidas ajaloolisest tornist hele ja rõõmus laulupeo näituse ruum teha. Paekivi torn seadis omaette piirangud. Samas on tegemist tugeva miljööga, mida püüdsime osaliselt ära kasutada - lisada detaile, et laulupeo mõtted hakkaksid elama." Suur väljakutse oli olnud ka esemete kohaletoimetamine, kuna näituse ruum on umbes 40ruutmeetrine ja sissepääsuks kitsad uksed. Matson tunneb siiski heameelt, et inimesed üleskutsega kaasa tulid ja näituse toimumiseks enda fotosid saatsid. Näitusel on esindatud üle 200 foto, neist kõige vanem on aastast 1923.

Matson loodab, et näitus annab kübekenegi seda energiat mida laulupeol saab kogeda. "Minu jaoks on oluline see kirjeldamatu tunne, mis lauluväljakul on. Keegi kunagi ütles ilusasti: "Kui palju häid inimesi tuleb ühte kohta kokku, siis saab sealt ainult hea energia tulla."

Näituse "Minu laulupeo lugu" avamine Eesti teatri- ja muusikamuuseumisFoto: Jurgen Niit

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens meenutas enda esimest laulupeo mälestust. “Siiani kõige eredam mälestus laulupeost on aastast 1975. Olin siis 3aastane. Ma ise mõtlen, et kuidas see saab üldse võimalik olla, et üks laps sellist asja mäletab? Aga ometi on mul väga selgelt see meeles. Minu isa oli ka koorijuht. Olime emaga ootamas rongkäigus seda hetke, kui isa tuleks koos kooriga Kaarli kiriku juurest mäest alla. Olime toonase Tallinna Konservatooriumi ajutise hoone ees Kaarli puiesteel ja ootasime, et isa tuleks. Mulle tundub, et see oli üks imeilus päiksepaisteline suvepäev. Minu mälestustes on see väga helge. Ühel hetkel isa tuli - uhkelt koori ees mäest alla. Mina tahtsin joosta isa juurde ja kõndida terve laulupeo rongkäigu isaga kaasas. Kõndimine on muidugi jutumärkides: üsna varsti maandusin ma isa kukil ja ratsutasin rõõmsasti kogu selle laulupeo rongkäiku vaadates palju kõrgemalt ja paremalt positsioonilt kui enamik teisi," räägib Perens. "Kuigi ma olen olnud mitmed korrad nüüd ka laulupeo puldis ja loomulikult on ka selles mälestusi, aga need mälestused kipuvad olema isegi natuke udusemad kui see 1975. aasta oma."

"Kui me mõtleme tagasi 150 aastasele ajale, kui Johann Voldemar Jannsen organiseeris esimese laulupeo, siis Eestis valitses Vene võim. Valdav osa elanikkonnast oli baltisaksa aadelkond, kes määras, mida ja kuidas tehakse. See, kuidas selles olukorras suutis Jannsen organiseerida Eesti laulupeo? Ta pidi olem täiesti uskumatu mees," ütleb laulupeo kunstiline juht. 

Näitus "Minu laulupeo lugu" kuraatorid on Kristo Matson, Kaisa Luik ja Ene Kuljus. Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2019.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee