Foto: Karin Kaljuläte / Delfi | Karli Saul / Ekspress Meedia
Toimetas Gerly Mägi 28. aprill 2019 17:49
Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas rääkisid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", kuidas väljend "vabaduse vastutustundlik kasutamine" viitab soovile ajakirjandusvabadust piirata ja selle järgimine süvendab ajakirjanikes enesetsensuuri.

Sel nädalal pälvis avalikku pahameelt uudis, et Lobjakas lahkub "Olukorrast riigis" saatejuhi kohalt, kuna talle anti valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel. Sestap algas saade sobivalt Karnau sõnadega: "Oleme eetris. Arvan, et see on tänase päeva kõige tähtsam uudis. Me ei lähe siit ära ja me ei anna alla!"

Ratase ja Kaljulaidi jõud ei käi Helmest üle

Ehkki saates Lobjakase lahkumist põhjalikumalt ei käsitletud, räägiti siiski  ajakirjandusvabaduse piiramisest ja Vilja Kiisleri lahkumisest Postimehest.

Karnau sõnul on murettekitav EKRE esimehe Mart Helme sõnavõtt Kadrioru pressikonverentsil, kus uus valitsus ametisse nimetati.

"Mart Helme nimelt rääkis sellest, et hüsteeriline toon, mis on saatnud valitsuskõnelusi, on alusetu. Ta lubas, et nelja aasta pärast, kui tulevad riigikogu valimised, saavad kõik senised muretsejad aru, et nad on käitunud valesti, nende hirmud on olnud põhjendamatud," rääkis Karnau.

"Aga siis ta jätkas... tsiteerin: mingisuguseid demokraatia piiranguid ei tule, kultuuriasutuste massilisi kinnipanemisi ei tule, sekkumist ajakirjandusvabadusse ei tule, küll aga ootame loomulikult, et vabadusi kasutatakse vastutustundlikult. Kui ma seda kuulasin, siis mul hakkas kõht valutama," rääkis Karnau.

Tema suureks hämmastuseks ei vastanud Jüri Ratas ega Kersti Kaljulaid midagi, ei püüdnud korrale kutsuda või selgitada, mida see tähendab. "Kes on see institutsioon, kes hakkab määrama, missugune ajakirjandus on vastutustundlik või mitte," on Karnau mures.

"Vastutustunne tähendab, et vabadust hakatakse piirama /.../ ja valitsus surub ühiskonnale peale enesetsensuuri," ütles Karnau. "Ajakirjanik hakkab mõtlema, et kui ma Mart Helme kohta midagi ütlen, siis hakatakse aru pärima," arvas ta ja lisas, et vaja oleks uut pressikonverentsi, kus selgitatakse, mida see vastutustunne õigupoolest tähendab.

"Ma naeran, aga see pole naer rõõmust, vaid sinu naiivsusest," ütles Lobjakas. "Sa oled esimest korda silmad avanud ja avastanud, et asi on päris pekkis. Minul võttis aega pool sekundit, et paika panna selle kontekst."

"Tead, kelle retoorikast see pärit on?" küsis Lobjakas ning hakkas loetlema: "Vladimir Putin, Nursultan Nazarbajev, Aleksandr Lukašenko.

"See on sellest kontekstist, ajaloost ja mõttelaadist pärit ning haakub Helme reklaamitud austusest Vene tsivilisatsiooni /.../ ja kaasaegse poliitika vastu," selgitas ta. "Mingit üllatust see minus ei tekita," rääkis Lobjakas ning arvas, et peaministril ja presidendil ei käi Mart Helmest enam jõud üle.

Kuhu on minna Vilja Kiisleril?

Lobjaka sõnul on Eestis juba paar kuud survestatud liberaalset meediaruumi. Ta tõi näiteks Vilja Kiisleri lahkumise Postimehest, mis on tõstatanud ühiskonnas küsimuse, kas ja kuivõrd on Eestis hakanud probleeme tekkima inimestega, kellel on liberaalsed vaated.

"Kui me ütleme ajakirjanikule, et ta peab väljendama end vähem kirglikult ja agressiivselt, siis me tegelikult ütleme ajakirjanikule, et sinu arvamus on vale ja sa ei tohi seda öelda," arvas Karnau. Ka Lobjakas nõustus.

Mis aga Kiisleri ja Helme juhtumit puudutab, siis Karnau sõnul on ajakirjanike ja toimetajate vaheline suhtlus igati normaalne. "See, kui Postimehe peatoimetaja tahab talle alluva ajakirjanikuga rääkida ühest kolumnist, siis selles pole midagi taunimisväärset, see on tavaline tööprotsess. Postimehe peatoimetajal on õigus öelda, mis ta arvab ühest või teisest seisukohast, see ei piira kuidagi ajakirjandusvabadust või sõnavabadust," selgitas Karnau.

"Aga ma ei tea, mis seal kabinetis täpselt toimus. Me ei tea, mida Peeter Helme ütles. Võimalik, et see väljus tavapärase tööprotsessi raamidest ja Vilja Kiislerile seati otseseid piiranguid seisukohtade suhtes. See ei ole vastuvõetav ega korrektne," ütles Karnau.

Lobjakas meenutas Helme sõnu, kes ütles, et seisukohtadega polekski olnud probleeme. Küll aga on Lobjaka sõnul probleem siis, kui lehel on poliitiline joon, nagu Postimehel, siis võivad minna ajakirjanike seisukohad üldise suunaga vastuollu.

"Olukorras, kus liberaalsetel ajakirjanikel läheb raskeks ennast teostada selgelt konservatiivse joonega lehes nagu Postimees, tekib meil muidugi küsimus sellest, kuhu neil minna on," nentis Lobjakas.

Lobjaka sõnul pole midagi taunimisväärset selles, kui väljaandel on poliitiline joon nagu enamikul ajalehtedel läänes. "Eestis pole seda seni olnud ja on eeldus, et kõik lehed esindavad kõiki vaateid vasakust paremale, mõistlikkuse piires muidugi. Poliitiline spektrum on kaetud," kirjeldas ta olukorda.

Vilja Kiisleri kaasus näitab Lobjaka sõnul puudust Eestis liberaalsest meediamajast, kuhu konservatiivse joonega väljaandest lahkuvad ajakirjanikud saaksid minna.