Kommentaar

Mart Soidro | ERSP ja EKRE. Ajas ja ruumis (8)

Mart Soidro, literaat, 25. aprill 2019, 18:34
 TH
Pühade ajal meenutas Hans H. Luik sotsiaalmeedias oma mitme aasta tagust artiklit „Heitunud rahvuse kolm vilkurit. Kas EKRE on uus ERSP?“ (Eesti Ekspress, 17.08.2015). See on tasuta kättesaadav – soovitan läbi lugeda ja kaasa mõelda.

Meediamogul meenutab selles artiklis üleminekuaega, kui äsja ilmuma hakanud Eesti Ekspressi toimetuses käis koos kaks seltskonda. Ühte võiks tinglikult nimetada tagakiusatuteks (Tunne Kelam, Mait Raun, Toomas Kümmel, Mart Nutt ja Andres Herkel), „kes ei käinud sugugi laitmatult riides. Mis pattu salata, meil kõigil polnud sooja vettki kodus, nii et toimetuse hotelliruumi vannituba oli väga populaarne.“

Aga toimetusest, mis asus hotelli Olümpia numbritoas, astusid läbi ka ENSV parimad pojad – reformikommunistid.

„Ülikondadega, alati värske infoga, kustpoolt perestroika tuul puhub. Juuksed olid pestud, töökohad nõukogude riigiametis, vaesuse lõhna ei lehvinud.“ Luigel ei olnud 1988. aastal aega pikettides seista, kuid heal meelel andnuks ta oma kujuteldava volituse protestijatele. Seega esimesele seltskonnale.

Mälupilt 1988. aasta suvest

Olin ajakirjas Kultuur ja Elu praktikal. Toimetus asus aadressil Narva maantee 5, kus nüüd on Foorumi keskus. Suure töölaua taga istus paremal minu praktika juhendaja Hans H. Luik, kes oli just saanud peatoimetaja asetäitjaks. Tema vastas aga noor lootustandev Madis Jürgen, osakonna toimetaja. Kord kuus ilmuvat 50-leheküljelist ajakirja andis välja kümme inimest, nii et aega pikettidel osaleda olnuks meil kõigil. Ka sinul, Hans! 

Küll aga vastab tõele, et oma kujuteldava volituse tulevane meediamagnaat siiski piketeerijatele andis. Küsis mult iga kord, kui ma naasin tollase ülemkohtu hoone eest, kus nõuti Enn Tarto vabastamist, palju rahvast seekord oli. Kui palju allkirju on koos? 

Ajakirja septembrinumbris olengi raporteerinud: „Nendele nõudmistele kirjutas alla 6000 inimest. Lisaks sellele nõuti ka uurija E. Vallimäe ja Riikliku Julgeolekukomitee vastutusele võtmist. Just viimastele adresseeritud loosungid olid ametivõimude arvates solvavad ja provokatsioonilised. Leian, et solvumiseks pole kellelgi põhjust.“

Eks see ennekuulmatu lugu oligi – 1984. aasta aprillis oli ENSV ülemkohus karistanud Enn Tartot kümneaastase vabadusekaotusega ühes asumisele saatmisega viieks aastaks. Vähe sellest! Tunnistanud ta ka eriti ohtlikuks retsidivistiks. Aga sajad inimesed Draamateatri ees mängisid tulega ja nõudsid retsidivisti vabastamist...

Mõnel korral paterdasime koos Eve Pärnastega piketilt toimetusse. Kaunis daam sel kuumal suvel kingi ei kandnud. Toimetuserahvas ei teinud sellest numbrit ning suhtus teisitimõtlejasse suure imetluse ja lugupidamisega. Pärnaste on tuntumatest ainus, kes on kuulunud nii ERSPsse kui ka EKREsse.

Mart Niklus nautis sellel hetkel juba priiusepõlve, Enn Tarto vabanes vanglast sama aasta oktoobris. Nad olid küll MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi) auliikmed, kuid 1988. aasta 20. augustil asutatud ERSPsse ei astunud. Enn Tarto kuulus koos Kaido Kamaga enne Isamaaga ühinemist endisesse EKREsse, Mart Niklus kandideeris aga 1992.aasta valimistel Eesti Kodaniku ridades.

Sarnasused ja erinevused

Hans H. Luigele meenutas praegune EKRE möödunud sajandi ERSPd. Rahvusterritooriumi kaitsmine, kandikul toodud faktid massilise sisserände kohta, suhtumine idanaabrisse jms. Nojaa, siis Luik muidugi veel ei teadnud, et Isamaa lähimal liitlasel (1992, 2019) on ka lühike pink ja tõsised raskused ministrikohtade täitmisega. Vahe on vaid selles, et üks tahtis vabaneda Moskva, teine Brüsseli ikke alt. 

Kumbki erakond oli (või on?) küllaltki kandilise käitumise ja krõbeda kõnepruugiga. Ja mingil ajahetkel suhtus ajakirjandus neisse üleolevalt. „Silmitsesin teda: inimene nagu inimene ikka, ei ole tal sarvi ega saba. Hästi riides, viisakas. Ometi peaks ta olema – nii ma mõtlesin seal toimetusekabinetis – vaenlane,“ kirjutas Mart Kadastik tulevase ERSP esimehe Lagle Pareki kohta (Edasi, 15.01.1988).

Kuigi mõlemad erakonnad olid omas ajas ja ruumis äärmuslased ja parketikõlbmatud, oleks väga libe tee neid ühte patta panna. Mõeldamatu, et ERSP liikmed oleksid 1989. aastal kandideerinud NSV Liidu rahvasaadikute kongressi. Nad ei kandideerinud ka viimasesse ülemnõukogusse (1990–1992), kuna programmiline eesmärk oli Eesti vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Seevastu EKRE küll siunab Euroopa Liitu, aga saadab valimistele juba mitmendat korda oma parimad pojad.

ERSP puhul kardeti, et nad provotseerivad Moskvat ja annavad perestroikale noahoobi selga. EKRE retoorika (Viktor Orbáni ülistamine, Angela Merkeli ja George Sorosi siunamine) peaks aga Moskvale mokkamööda olema.

ERSP sai 1992.aasta valimistel riigikogus kümme kohta, aga hakkas peagi lagunema. EKRE eelmise riigikogu fraktsioon pidas ühtse löögirusikana lõpuni vastu. Erinevalt EKREst ei olnud ERSP euroskeptiline erakond. Enne Isamaaga ühinemist oli nende üheks eesmärgiks ka ühinemine Euroopa Liiduga.

Ma ei mäleta, et ükski ERSP juhtpoliitik esinenuks mõne rassistliku avaldusega või nõudnuks näiteks venelaste maalt väljasaatmist. Pigem esinesid sellise retoorikaga USA armee kolonelleitnant Jüri Toomepuu ja tema Eesti Kodanik.

Aga ma mäletan, et Edgar Savisaar ei sallinud ERSPd silmaotsaski. EKRE-le andis meer oma televisioonis aga ohtralt eetriaega.

Näis, kuidas läheb EKREga, aga mida lähemale me iseseisvusele jõudsime, seda lugupidavamalt hakkas avalikkus Eesti Rahvuslikku Sõltumatuse Parteisse suhtuma. 

„Vastupanuvõitlejad asusid rahvusliku kaitserinde eesliinil, tõmmates endale teadlikult vastase kõige ägedama tule. Nende võitluse varjus said tagapool olevad maailmaparandajad kergemalt hingata ja vabamalt tegutseda,“ kirjutasin ma juba 1990.aastal oma diplomitöö lõppsõnas.

8 KOMMENTAARI

j
Ja 26. aprill 2019, 09:52
"Aga ma mäletan, et Edgar Savisaar ei sallinud ERSPd silmaotsaski. EKRE-le andis meer oma televisioonis aga ohtralt eetriaega." Kui palju?
m
mälestus 25. aprill 2019, 22:18
ERSP-s oldud aega meenutades sarnanes ta kõige rohkem nüüdsele Vabaerakonnale. Pikapeale sai nende plärast siiber ja astusin välja.
Loe kõiki (8)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee