Maailm

KAMBODŽA: tantsiv kuningas ja punakhmeerist peaminister (4)

Vambola Paavo, 24. aprill 2019, 16:20
RIIGIPEA: Kambodža kuningas Norodom Sihamoni iseseisvuspäeva tähistamisel. Foto: Imago/Scanpix
Kagu-Aasias asuv Kambodža on sarnaselt naabri Taiga kuningriik. Kui Tai kuningas valitseb riiki kodumaal siis Kambodža monarh Norodom Sihamoni veedab enamuse ajast välismaal. Tegelikult juhib riiki peaminister Hun Sen, kes oli omal ajal seotud punakhmeeride verise liikumisega. 

Norodom Sihamoni lendab Pekingist kodumaale peamiselt usupühade ja teiste pidustuste ajal. Lisaks paleele pealinnas Phnom Penhis on valitsejal residents Siem Reapis. Esimese mulje põhjal ei ütlegi, et selles linnas on tegemist kuningliku eluasemega. Lähedal asuv Prantsuse koloniaalajal püstitatud Grand Hotel on suursugusem.

14. mail 66. sünnipäeva tähistav Norodom Sihamoni sai troonile 2004. aastal. Tema isa Norodom Sihanouk suri 2012. aastal Pekingi haiglas 89aastaselt infarkti. Tänane kuningas on läbinisti humanitaar. Teda paeluvad keeled, filmikunst ja tantsimine. Ta on õppinud klassikalist tantsu Prahas ja täiendanud end hiljem Prantsusmaal. Monarh on khmeeri tantsuakadeemia president. Põhja-Koreas õppides tegi ta tutvust filmikunstiga. Kuningas on meediale avalikult öelnud, et riigiasjad teda ei paelugi, tants on palju huvitavam.

SELFI PEAMINISTRIGA: Karmi käega peaminister Hun Sen naudib populaarsust. Foto: AFP/Scanpix

Samal teemal

Tegelikult juhib riiki peaminister Hun Sen. Muide tänane peaminister oli omal ajal seotud punakhmeeride liikumisega. Asudes 1985. aastal riigitüüri juurde oli ta tollal 32aastasena noorim peaminister maailmas. Paraku on Hun Sen karmikäeline riigijuht, kes ei kannata vasturääkimist ega enda kõrval teist arvamust. Opositsioon on vaigistatud. Siiani on riigis igasugused väljaastumised julmalt lämmatatud. Hun Sen on teatanud, et pärast surma saab peaministriks tema vanim poeg Hun Manet.

Sihanoukville - tulevikulinn

Kõigele vaatamata on Kambodžas viimase kümne aastaga toimunud suured muutused. Riiki on leidnud tee väliskapital, kerkivad uued hotellid ning büroohooned. Peamiselt on tegemist Hiina investeeringutega. Hiinlased on kümne aastaga riiki paigutanud ligi 25 miljardit dollarit ja rahavood aina suurenevad. Sihanoukville'i kuurortlinna on rajatud uhked kasiinod ja kaubakeskused. Rannapromenaadi ilmestavad luksushotellid.

Üha rohkem panustatakse turismile. Puhas vesi ja kuldsed rannad meelitavad Tai lahe äärde kohalikke rikkureid ja turiste. Turismis nähakse potentsiaali ja suurt sissetulekut. 

Sihanoukville'i sadama kaudu toimub oluline osa Kambodža ekspordist. Linna lähedale on rajatud mitmed tööstusettevõtted, peamiselt naftakeemia saadusi tootvad tehased. Kautšuk ja kemikaalid on peamine ekspordiartikkel, samuti toidukaubad. Riisi saadetakse aastas piiri taha pea miljon tonni. Hiina rahadega on asutud laiendama kohalikku mereväravat. Viimasel ajal tunnevad Kambodžasse investeerimise vastu üha enam huvi ka Lõuna-Korea, Prantsusmaa, Malaisia ning naaberriik Vietnam. Kiiresti arenev Sihanoukville meelitab töökäsi maapiirkondadest.

Prantslaste investeerimispiirkond on pealinn Phnom Penh ja riigi suuruselt teine linn Siem Reap. Just sinna on kerkinud uhked konverentsikeskused, kus korraldatakse rahvusvahelisi foorumeid. Viimasel paaril aastal on prantslased ehitanud luksushotelle. Kambodžas on kõrvuti meeletu rikkus ja vaesus. Tänaval näeb sõjainvaliide, kerjuseid ja väärarenguga inimesi.

Viiendik elanikest on passita

Riigi loodeosas asub Tonle Sapi järv. Kuival ajal on selle pindala umbes 7000 km2, mis mussoonide ajal suureneb kahekordseks. Järvel elavad vietnamlased ja neid arvatakse olevat 400 000 ja miljoni vahel. Täpset arvu ei tea võimudki. Vietnamlased saabusid sinna Indo-Hiina sõja ajal. Kuningas Norodom Sihanouk lubas neil jääda Kambodžasse tingimusel, et vietnamlased kolivad elama veele. Seda põgenikud tegidki, rajades kokku 160 vaiadel küla. Seal on oma koolid, haigla, kirik ja politsei. Turistidele on see vaatamisväärsus.

Tonle Sapi järve vaikülades võib elada ligi miljon passita vietnamlast.Foto: Vambola Paavo

Enam kui viiendik riigi elanikest on tänaseni passita. Selle soetamine on lihtsurelikule kulukas, dokument maksab meie vääringus umbes 140 eurot. Keskmine palk on samas vaid 130 eurot.  

Kambodžas käibivad nii USA dollar kui kohalik riel. Viimane on sisuliselt väärtusetu ja poodides on hinnad valdavalt dollarites. Kambodža on turistile ühe dollari maa. Enamus suveniire või kioskites müüdavaid jooke maksavad 1-2 dollarit. Paljudes kohtades saab suurema koguse ostmisel tingida.

TURISMIMAGNET: Angkor Wati templid pärinevad 10-13. sajandist ja loetakse uuema aja maailmaimede hulka.Foto: Vambola Paavo

Turistil soovitan kindlasti ära käia Siem Reapi külje all asuvas Angkor Watis. Sealne templite kompleks pärineb khmeeride riigi kõrgajast 10-13. sajandil ning kuulub kindlalt uuema aja kaheksa maailmaime hulka. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee