Lõppenud riigikogu koosseisu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni hinnangul oleks riigikogu pidanud olema informeeritud presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumisest naaberriigi juhi Vladimir Putiniga. „Visiidi ettevalmistamisel oli ühe demokraatliku ja parlamentaarse riigi jaoks selgelt liiga palju salastatust,“ ütles Mihkelson.

Nagu enamik Eestist, sai ka Mihkelson kahe riigipea kohtumissoovist teada meedia kaudu. Eesti suursaatkond Moskvas saatis aprilli alguses Venemaa välisministeeriumile taotluse, et president Kersti Kaljulaid kohtuks Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Diplomaatiamaailmas on see tavapärane ja protseduuriline samm, kuid töö kohtumise nimel käis tegelikult juba palju pikemalt – vähemalt eelmise aasta novembrist, kui president Kaljulaid vahetas Pariisis toimunud Esimese maailmasõja lõpu aastapäeva üritusel kohtumismõtteid president Putiniga.

Räägitakse, et salastatuse tingisid riigikogu valimised, kus presidendi välisvisiiti oleks poliitilises võitluses ära kasutatud. Seda argumenti Mihkelson pädevaks ei pea. „Valimised olid 3. märtsil ja kui president ise ütleb, et tema kohtus Putiniga ja rääkis võimalikust kokkusaamisest juba novembris, siis riigikogu täiesti toimis,“ sõna ta. „Kui oleks olnud hea tahe, siis oleks kindlasti saanud ka riigikogu informeerida, kas välisministeeriumi või otse presidendi kantselei poolt.“