Krimi

Narva endine abilinnapea korruptsioonis kahtlustatavast Aleksei Voronovist: ta armastas võimu ja oli auahne, ilma temata olulisi otsuseid ei tehtud (8)

Televeeb, 23. aprill 2019, 22:56
Aleksei VoronovFoto: Aldo Luud
Teisipäeval eetris olnud „Radar” uuris, milline olukord valitseb Narvas pärast linna ühe mõjuvõimsama isiku Aleksei Voronovi vahistamist, keda peetakse muuhulgas Narva kroonimata kuningaks. 

26. märtsil pidas Keskkriminaalpolitsei kinni Aleksei Voronovi ja veel kuus inimest. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus Voronovi esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla. Kahtlustuse järgi kasutas Voronov ASi Narva Vesi juhatuse liikmena oma positsiooni, luues hangete puhul eelisolukorra oma tuttavatele.

Samal teemal

«Oli selline mulje, et mees on jõudnud keisri staatusesse. Umbes nii, et ega mind ei puutu keegi. Ja nüüd käibki kõik igavesti nii, nagu mina teile ütlen,» iseloomustab Voronovi Narva endine linnapea Tarmo Tammiste.

Voronovi peetakse kõige mõjuvõimsamaks Narva poliitikuks. Tammiste arvab, et just Voronov oli see, kes algatas tema suhtes õnnestunud umbusaldushääletust. „Igal kuningal on omad vasallid, pole vahet, kes teate ette loeb,” kommenteeris meeri kohast tagandatud Tarmo Tammiste, kelle sõnul manipuleerib Voronov inimesi keskaegsete võtetega.

„Kõik käib hirmutamisega. Inimesed ütlevad, et neil pole sinu vastu midagi isiklikku, aga nende tütar või lapselaps töötab ühel või teisel positsioonil.. Öeldakse, et muidu võetakse ära nõukogu koht. Jaga, valitse ja hirmuta,” kirjeldab endine linnapea olukorda Narvas.

Voronovi tõusule aitas Tammiste hinnangul kaasa ka ametnike passiivsus. Tema sõnutsi loobusid ametnikud ühel hetkel mõtlemast. „Nad leidsid, et ei ole vaja mõelda, sest neil on olemas keegi, kes mõtleb ja kõike teab. Nad mõtlesid parem sellele, et neile piisab kohast nõukogust ja mingitest hüvedest,” sõnas Tammiste, lisades, et tema meelest hakkas lõpus Voronov ajama täitsa ebaadekvaatset juttu. „Katus mehel sõitis." 

Tammiste toob ühe näite Voronovi hirmutamistaktikast, mis pärineb Eesti 100. juubeli tähistamisest. Kutsed saadeti kõigile laiali, aga kohale tulnud volikogu liikmete ja juhtivate spetsialistide arv oli väga väike. „Voronov oli käinud kõik läbi ja öelnud, et kes sinna läheb, on reetur. Mul tekib küsimus, et keda kohalolnud inimesed reetsid?”, imestab Tammiste.

Narva linnavolikogu esimees Irina Janovitš lükkab aga süüdistused tagasi ning peab endise meeri väljaütlemisi lihtsalt solvunud mehe lajatusteks. Tasub märkida, et Janovitš sai oma praeguse ametipositsiooni tänu Voronovile.

Aleksander Brokk, MTÜ Intec-Nakro juht, peab Voronovi suunas tehtud süüdistusi ülespuhutuks. „Tema mõju volikogu liikmetele on tugev, eriti võimul olevale fraktsioonile,” nendib ta ning lisab, et Voronovi kultus on tulnud ajakirjandusest. „Inimene otsustati tuntuks teha.”

Voronovist ei saanud kroonimata kuningas üleöö. Ta sai selleks alles pärast seda, kui Narva kunagised liidrid Aleksnadr Moissejev ja Fjodor Ovsjannikov mõisteti süüdi korruptsioonis. Lisaks aitas kaasa ka pikaaegse riigikogulase ja keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini tüli kodupartei Narva osakonna liikmetele. Konfliktile aitas ilmselt kaasa ka Voronov.

See pole Voronovi esimene kord olla kriminaaluurimise all. 2009 aastal kahtlustati teda valeandmete esitamises, kontode ja lepingute võltsimises ebaseaduslike rahavoogude varjamiseks. Toona lõppes juurdlus mitte millegagi – Voronovi süüd ei suudetud tõestada ning mees väitis ise, et tegu oli poliitilise tellimusega.

Narva endise abilinnapea Maksim Volkovi sõnul armastas Voronov võimu ja oli üsna auahne. „Talle meeldis, kui räägiti, et ta on tähtis mees, hall kardinal. See mõjutas tema enesehinnangut. Narvast rääkides, usun, et ilma temata olulisi otsuseid ei tehtud,” sõnab Volkov, kelle sõnul üritas praegu vabaduses viibiv Voronov oma mõju laiendada Sillamäele, Narva-Jõesuule ning olla mingil moel koos nende jõududega, kes juhivad Jõhvit.

„Mina seda kinnitada ei saa, aga liiguvad jutud, et Martin Repinski on Voronovi soosik. Räägiti ka, et Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini toetab teda. Oli näha Voronovi püüdlusi võimu suurendamiseks. Enamik inimesi, kes on praegu võimustruktuurides või seal viimasel aastatel olnud, on korralikud, normaalsed inimesed, kes sattusid pantvangiks olukorras, kus tuli linnas endale koht leida,” jätkas Volkov. 

„Sa kas mängid olemasolevate reeglite järgi või sind heidetakse üle parda. Olid endine koolidirektor, korraga aga töötu, ja sul puudus võimalus Narvas uut erialast tööd leida, samuti Narva piiridest väljas,” ütles endine abilinnapea. Ta tõi näiteks Narvast pärit õpetaja, kes läks tööle Siilamäele, aga ka seal olles üritas Voronov talle kaikaid kodarasse loopida.

Volkovi sõnul tekkis praegu linnal viimaks võimalus saada võrreldes praegusega normaalne võimustruktuur. „Et linnas oleks rohkem Eesti riiki, oleks rohkem korda ja linn hakkaks lõpuks igas mõttes elama Eesti territooriumil, mitte aga NSV Liidu territooriumil, nagu võimu mõttes Narva praegu elab. Võimustrukktur on nagu NSV Liidu Tšernenko valitsemisajast, kes oli Brežnevi paroodia.”

Täna seisab Narva olulise valiku ees – kas jätkata vana viisi ja olla vastu igale uuele algatusele või areneda linnaks, kus töötus langeb ja kust noored parema elu otsimiseks ei põgene. Aeg näitab, mida suudab uus linnapea Aleksei Jevgrafov.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee