Kommentaar

Justiitsministeerium | Kamba ja õigusrikkumiste nõiaringist välja (3)

Kaire Tamm, Laidi Surva, justiitsministeeriumi nõunikud, 23. aprill 2019, 18:33
 Teet Malsroos
„Kas tänane noorus on hukas? Aga muidugi! Noorus on aegade algusest peale hukas olnud,“ kinnitanud kord Albert Einstein. Muidugi pidas ta silmas seda, et mõnd noorte käitumislaadi üldistatakse kogu põlvkonnale, selmet vaadata noori alles kujunemisjärgus isiksustena, keda vanematel ei ole alati lihtne mõista. Samamoodi napib üldsusel teadmisi, mida õigupoolest kujutavad endast need noortekambad, mis on viimasel aastal vägivallatsemise tõttu Tallinnas, Pärnus ja mujal teravat tähelepanu saanud ning kuidas selliseid juhtumeid ja noorte kuritegevust üldisemalt ära hoida.

Enamik noori ei veeda vaba aega tänaval vägivallatsedes

Olgu kohe öeldud, et halvasti käituvad noortekambad ei ole laialt levinud nähtus (2014.aastal kuulus sellistesse kampadesse paar protsenti teismelistest). Tõsi on see, et teismelised veedavad sõpradega rohkem aega kui vanematega või üksi. Näiteks 2014.aastal veetis 45% 7.–9. klassi õpilastest suurema osa vabast ajast 1–3 sõbraga, aga ainult 15% suurema sõpruskonnaga. 

Võrreldes 2006.aastaga oli veel mõni aasta tagasi teismelistel eakaaslastega vähem kontakte ja sõprade rühm oli jäänud väiksemaks ning rohkem oli neid lapsi, kes nädala sees üldse õhtul väljas ei käinud. Tõenäoliselt veedab suur osa teismelistest ka praegu oma vaba aega ekraani taga, mitte ei sisusta seda sõpradega väljas käies, veel vähem kampades vägivallatsedes või korda rikkudes. Samas on selle vähemiku tegevus  silmatorkavalt häiriv ning põhjustab palju kahju ja segadust.  

Teaduskirjandus kinnitab, et sõbrad mõjutavad lapse käitumist palju, nagu ka hulk muid tegureid. Õigusrikkumisi soodustavad ajaveetmine suurema sõprade seltskonnaga, kuulumine kuritegelikku rühma ning sõbrad, kes tarvitavad narkootikume, varastavad ja vägivallatsevad. Üldjuhul esineb noorel käitumishäireid ja õpiraskusi juba enne kambaga ühinemist, aga uimasteid tarvitama ja vandaalitsema hakatakse pärast seda. Kambaga liitumiseks on hulk põhjusi: näiteks on seal juba lähimad sõbrad, otsitakse kuuluvustunnet, kaitset või austust.

Mullu panid noored Eestis toime 1124 kuritegu, mis on 102 võrra rohkem kui aasta varem. Suurima osa registreeritud kuritegudest moodustasid kehalised väärkohtlemised ja vargused. Kõigist alaealiste rikkumistest umbes 30% pandi toime vähemalt kahekesi või suuremas kambas. Kambas hakatakse tegema asju, mida üksi või paari sõbraga koos tavaliselt ei tehta. Sagedamini rikuti grupis avalikku korda ja tungiti omavoliliselt võõrale territooriumile. Seltskonnas toimepandud  vägivalla puhul oli enamaste tegemist poistega, ent politsei vaatevälja sattusid ka vägivaldsed tüdrukud: 79% juhtudel oli tegu poiste ja 13% tüdrukutega, 8% juhtudel oli rühmas nii poisse kui ka tüdrukuid.

Päästerõngad on olemas

Vaadates veidi täpsemalt kriminaalstatistika taha, näeme näiteks, et praeguseks on üks meediast eelmisel aastal läbi käinud kambaliider vanglas. Olgugi, et tegemist on noore inimesega, on tema ajalugu juba tänaseks väga kirju. Tema õigusrikkumised algasid juba 12-13aastaselt. Omavahelised suhted tema peres olid halvad. Noorukil oli väga palju sisustamata vaba aega, ta ei käinud koolis ega tööl. Kõik need asjad kokku soodustasid tema käitumise halvenemist. Mida aeg edasi, seda rohkem aega ja energiat pühendas ta kambaliikmetega suhtlemisele. Kuigi ta oli kriminaalhoolduse all, jätkas poiss õigusrikkumisi. Mida teha, et selliseid juhtumeid ja noorte sattumist vanglasse ära hoida?

Justiitsministeeriumi ja paljude teiste asutuste ühine siht on kujundada võimalusi, millega probleemide küüsis noori  abistada ja neid õigusrikkumistest eemal hoida. Selles vallas ei piisa väikesest muudatusest suure süsteemi ühes osas, vaid paljusid kitsaskohti tuleb lahendada korraga ja koostöös.

Eriti noorte puhul peab pöörama rohkem tähelepanu ennetusele, sest tagajärgedega tegelemine on kulukas ja vähem tulemuslik. Ent mida teha, kui häiriv käitumine on juba ilmnenud? Lihtsaid lahendusi pole, kuid kõige paremaid tulemusi annavad programmid, milles õpetatakse noorele mitmesuguseid elulisi oskusi, näiteks seda, kuidas probleeme ja konflikte lahendada ning ennast valitseda ja viha kontrollida. Hästi toimib ka see, kui tegeldakse noore perekonnaga. See võib tähendada kodukülastusi, vanemate koolitust ja pereteraapiat. Näiteks eeltoodud kambaliidri juhtumi puhul tuleks kindlasti tegeleda terve perekonnaga, sest vastasel juhul on väga suur tõenäosus, et ta ei pääsegi kuritegevuse nõiaringist välja.

Võiksime võtta eeskuju põhjanaabritelt Soomes, kus on noortekampade vähendamisega edukalt hakkama saadud. Kampade ja laiemalt noorte kuritegevuse ennetamisel teevad seal iga päev koostööd noorsoo-, sotsiaal-, lastekaitse-, tervise- ja õiguskaitsespetsialistid ning vabaühendused.

Näiteks on vabaühendus Raudteejaama Lapsed eestvedamisel Helsingi kesklinnas ainult alaealistele mõeldud kohvik, kus turvaliselt aega veeta. Noorsootöötajate ja vabatahtlike eesmärk on olla seal, kus noored niikuinii oma vaba aega veedavad. Veel antakse tuge lastele, kellel on vaimse tervise probleeme või kes on läbi elanud tugeva hingelise trauma. Mobiilse noorsootöö kaudu selgitatakse noortele, et avalik ruum on mõeldud kõigile, ka noortele, kui nad järgivad kõigile kehtivaid reegleid. Tänavalepituse toel aidatakse noortel lahendada omavahelisi tülisid, aga ka konflikte kogukonnas või noorte ja täiskasvanute vahel.

Eraldi fookuses on lapsed, kes juba on sattunud kuritegevuse ringi ja vajavad intensiivset tuge, et sellest välja murda. Politseis on loodud keeruliste juhtumite tarbeks eraldi nn ankurtiim, kuhu kuulub politsei, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja ning vahel ka noorsootöötaja, kes tagavad lapsele kiire hindamise, sekkumisplaani ja juhtumikorralduse. Kõikide nende projektide edu taga on kõigi osaliste, nii noorte kui ka vanade väga tugev ja tihe koostöö ning hoolimine, aktiivne suhtlemine ja vastutus.

Eestis tegeleb noortekampade, abi vajavate laste, kohaliku tasandi kuriteoennetuse ja perevägivalla teemaga hulk töörühmi ja asutusi. Norra riigi eraldatud toetuse abil loodame astuda mitu sammu edasi ning kasutada lahendusi, mis on end maailmas tõestanud.

3 KOMMENTAARI

e
ei siin pole enam midagi imestada 24. aprill 2019, 09:59
Just vaatasin ... , a meil võivad ju kõik kõike teha , seadusesilm on poolpime , algab juba Toompealt ja Kadriorust , eeskuju missugune . :P
j
23. aprill 2019, 19:09
jogad istuvad jalgupidi pingi peal,turvad marsivad mööda nagu poleks nende asigi.kardate vä?
Loe kõiki (3)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee