Eesti uudised

Riigikogu otsib töökuulutuse abil perenaist. Kas mehed polegi oodatud? (34)

Johanna-Kadri Kuusk, 23. aprill 2019 17:30
ToompeaFoto: Teet Malsroos
Riigikogu kantselei on üles riputanud töökuulutuse, millega otsib endale päevaperenaist, kes hoiaks Toompea lossi ja teiste riigikogu kantselei hoonete puhtusel silma peal. Kas sellele ametile on oodatud ka mõni meesterahvas?

Riigikogu personaliosakonna juhataja Marika Lepikult sõnas, et kuigi ametinimetus ''päevaperenaine'' võib viitada kindlale soole, on tegelikult pakkumine mõeldud kõigile.

„Selle nimetuse taga on tegelikult traditsioon. Nii nagu riigikogul on alati esimees, on meil olnud ka alati perenaine. Mingid traditsioonid võiksid alles jääda. Näiteks saab veel tuua ämmaemanda või õe ametikohad, millel töötavad samuti nii mehed kui naised,“ selgitas Lepikult ja lisas rõõmsal toonil, et päevaperenaise kuulutuse peale on talle helistanud nii mõnigi mees.

Seda, kas riigikogul on varemgi meessoost perenaisi olnud, ei teadnud Lepikult praegu öelda. „Tõenäoliselt on, aga ma seda kinnitada küll ei julge,“ sõnas ta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta sõnul on eesti keel sootu ja soovõrdne ning sellepärast ei saa ka riigikogu kantselei töökuulutusele midagi ette heita.

„Kui me vaatame keelte ajalugu, siis on tõesti osad ametinimetused soo järgi pandud - õde, kojamees, ämmaemand, esimees ja perenaine nende hulgas. Hiljem on sõna tähendusväli aga laienenud ilma, et sõna ennast peaks muutma,“ selgitas Pakosta ja märkis, et mõistlikum on muuta keele soolisi tähendusvälju, selle asemel, et ise keelele ise soolisi määratlusi lisada, mis muudaks kokkuvõttes keele kitsarinnalisemaks ja piiravamaks. Pakosta sõnul ei tohiks soolisi stereotüüpe tugevdada.

„Riigikogu perenaise töö on huvitav, töötaja peab loovalt ent samas kõgutamatu elegantsiga lahendama kõige erinevamaid olukordi. Mu meelest sobiks see töö riigikogus ka suurepäraselt mõnele kõrgemas pensionieas härrasmehele, kes suudab juba puhtalt oma elukogemuse pealt leida justnimelt elegantseid lahendusi mistahes ootamatustele, alates kellgi laua all salamisi seisnud, ent ootamatult ümber läinud joogipurgist kuni tuulepuhangust otse-eetris laiali lennanud delikaatsetele paberitele,“ sedastas Pakosta. Ta soovitas neile töökuulutustele, mille ametinimetus võib olla ajalooliselt sooga seonduv, juurde lisada julgustava lause, et kandideerima on oodatud kõik sõltumata soost, vanusest, puudest, perekonnaseisust, rahvusest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest või veenumustest.

„Kindlasti kandideeriks rohkem mehi, kui kuulutuses oleks juures vastav julgustus. Igaks juhuks rõhutan, et isegi siis, kui mõni kuulutus on diskrimineeriv, näteks otsitakse ilma olulise põhjuseta üksnes meessoost töötajat, on kindlasti õigus kandideerida mõlamast soost inimestel,“ seletas Pakosta ja lisas, et kui valituks osutub näiteks kõrgema kvalifikatsiooniga naise asemel madalama kvalifikatsiooniga mees, peaks diskrimineerinud asutus või ettevõte tasuma soo tõttu kõrvale jäetud kandidaadile valuraha diskrimineerimise eest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee