Poliitika

Riigikogu tähistas 100. sünnipäeva | President Kaljulaid: Eesti riiki juhitakse vaid Riigikogu saalist (30)

Ohtuleht.ee, 23. aprill 2019 11:34
Foto: Mattias Tammet
Riigikogu istungisaalis on teisipäeval Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud pidulik istung, millel peab avakõne Riigikogu esimees Henn Põlluaas.  Pidulikul istungil pidas kõne ka president Kersti Kaljulaid. 

Eesti riiki ei juhita mitte kusagilt mujalt kui Riigikogu saalist ja iga selle koosseis vastutab kõigi meie vabaduse ja inimõiguste eest. Nii on see olnud juba Asutavast Kogust saati, ütles riigipea Riigikogu 100 pidulikul istungil.

„Eesti riigis ei ole struktuure, mida ei oleks allutatud seadusandlikule ja parlamentaarsele kontrollile. Eesti riigis ei ole allhoovuseid, mida suunataks läbipaistmatult, kellegi teise kui Eesti rahva huvides. Eesti riiki ei juhita mitte kusagilt mujalt kui siit saalist. Ainult siit saalist. Kõik, mis Eesti riigis ja riigiga juhtub, on selle saali vastutus. Iga vastupidine väide, ükskõik kellele siis ka viidatakse kui „tegelikule suunajale“, on katse oma vastutusest kõrvale hiilida. Eesti riiki ei juhita mitte kusagilt mujalt kui siit saalist,“ ütles president Kersti Kaljulaid.

Vastutus kõigi meie vabaduse ja inimõiguste eest lasub Riigikogul ja nii on see olnud nii juba Asutavast Kogust saati, selgitas riigipea.

„Need põhimõtted on selgelt kirjas ka meie praeguses põhiseaduses ja elavad meie tänases Eestis. Õigemini, sellepärast meie tänane Eesti elabki iseseisva riigina ja ka meie inimeste südametes, et need vabadused seonduvad meile Eesti riigiga,“ selgitas president Kaljulaid.

„Eesti inimesed on vabad. Eesti ettevõtjad on vabad. Eesti ajakirjanikud on vabad. Eesti loomeinimesed on vabad. Eesti Riigikogu liikmed on vabad. Tõeliselt vabad, koos vastutusega iga oma sõna, teo ja nupuvajutuse eest,“ lisas riigipea.

Foto: Mattias Tammet

Riigikontrolör Janar Holm: vabade kodanikena vastutame Riigikogu tulemuste eest 

"Ma ei mäleta ühtegi Riigikogu koosseisu, mille kokkutulemise järel poleks ohatud: jah, eks ta ole läbilõige ühiskonnast, aga kas tõesti oli vaja seekord ikka nii sügavalt lõigata. Küllap ohatakse samamoodi ka edaspidiste koosseisude selgumise järel. See on inimlik, sest ega ju pole palju neid, kellele meeldiks iseenda peegelpilt," ütles riigikontrolör Janar Holm oma tervituskõnes. 

Hom tsiteeris oma kõnes ajakirjas Akadeemia ilmunud füüsikust teadlase Tiit Kärneri artiklit. „Need poliitikud ja riigijuhid, kellega rahul ei olda, on ju rahva enda seast ja rahva enda poolt valitud ning seda just nende eeldatava sobivuse järgi sellesse rolli. Olgu nad seega kui tahes kehvad, nad on ikkagi parimad, keda sellel rahval võtta on, ning nende asendamine teistega ei muudaks midagi. [---] iseseisva riigi rahvas vastutab ise selle eest, milline on tema valitsus või valitseja  [---] Olukord, kus rahvas kujutleb end suurima kannatajana omaenda valitsuse all, on groteskne, naeruväärne ja alandav.“ 

Riigikontrolör tuletas meelde, et  vabade kodanike ja valijatena vastutame mis tahes tulemuse eest, mis lõpuks siin saalis meie valiku läbi resulteerub. "Selle vastutuse tunnetamine pole paraku viimase kümne aastaga lihtsamaks läinud, oma mõju on avaldanud ka infovälja ja mõtlemise killustumine."

"Vaadates arengut nii laias maailmas kui ka meil, on üha tähtsam, et valijaskond oskaks vastutustundlikult kasutada demokraatiat ja tema instrumentaariumi," rõhutas Holm ning lisas, et valitud rahvaesindajate  roll ja vastutus on eelkõige valijaskonna kannatlik ja järjekindel valgustamine.

Henn Põlluaas: meil on, mille üle uhke olla

 „Asutav Kogu kujundas esimese esinduskoguna Eesti arengusuunad. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka meie põhiseadus,“ ütles Põlluaas. Ta rõhutas, et oleme üle elanud hävitavad ajalootormid, me jäime kestma ja taastasime oma riigi. „Meil on, mille üle olla uhke. Ma tahan väga, et ka meie, tänase Riigikogu liikmed, ei unustaks Eesti riigi loojate ja Asutava Kogu demokraatlikke ja üllaid põhimõtteid,“ toonitas Riigikogu esimees.

Henn Põlluaas tõi esile, et just neil minutitel sada aastat tagasi oli Estonia kontserdisaali kogunenud 117 naist ja meest, kes võisid end õigusega pidada Eesti esimesteks rahvaesindajateks.

„Neil julgetel meestel ja naistel polnud oma keeruliste ülesannete lahendamisel, erinevalt meist, võimalik tugineda välistele eeskujudele.  Häid eeskujusid ei olnud lihtsalt võtta. Euroopa alles toibus laastavast maailmasõjast,“ märkis Põlluaas. Ta toonitas: „Nad olid oma otsustes julged ja iseseisvad. Nad ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal. Nad mõtlesid sellele, millised peavad olema otsused, et need teeniksid Eesti riigi ja rahva huve. Tugineti omaenda rahvale, suurimale võimalikule toele.“

Põlluaas rõhutas oma kõnes rahvaalgatuse tähtsust. „Rahvaalgatust ja -hääletust käsitleti demokraatia instrumendina, mitte erakondade vahendina oma agenda teostamiseks. Nagu on see kõikides riikides, kus otsedemokraatia esindusdemokraatiat täiendab,“ ütles Põlluaas.

Asutav Kogu tegutses 19 kuud ja 28 päeva, pidades viie istungjärgu vältel 170 koosolekut. Asutava Kogu tegevus oli laiahaardeline. „Peamiselt keskenduti aga kahele teemale: võtta vastu maaseadus ning teiseks luua põhiseadus, meie riikluse vundament, millele ehitada üles Eesti riik ja kindlustada meie rahva igipõline unistus - olla peremees omaenda maal,“ märkis Põlluaas.

Tervitustega esinesid ka peaminister Jüri Ratas, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise.

 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Pidulikul istungil lõi meeleolu kammerkoor „Collegium Musicale“ dirigent Kristel Marandi juhatusel.