Harvardi ülikooli teadlased  on asunud tõsisemalt uurima viis aastat tagasi, 8. jaanuaril 2014 Paapua Uus Guinea lähedal Vaiksesse ookeani kukkunud tillemat sorti, vaid meetrise läbimõõduga kivimeteoriiti. Teadlaste hinnangul on see tavatu objekt meieni tulnud kaugelt väljastpoolt päikesesüsteemi ja on nagu pudelipost avakosmosest.

„Tema rännak võis kesta sadu miljoneid aastaid, kuid teoreetiliselt võime sellelt leida baktereid, mis annavad märku elust teistel, kaugetel planeetidel,“ nendib Harvardi astronoomiaprofessor Abraham Loeb, miks just see meteoriit erilist huvi pälvib.

„Tavapäraselt langevad Maale meie enda päikesesüsteemist pärit meteoriidid, mitte kaugemalt tulijad. Meie oma päikesesüsteemi Maale jõudvad „saadikud“ on põhimõtteliselt samast materjalist nagu meiegi planeet ja seetõttu pakuvadki kaugemad tulnukad palju suuremat huvi,“ ütles Loeb CNNile. Ta kinnitas, et kuigi Maani jõuab nii kaugelt tulnud külaline teoreetiliselt kord kümne aasta jooksul, siis päikesesüsteemis võib olla miljoneid sarnaseid objekte, mis alles ootavad lähemat uurimist. 

Paapua Uus Guinea kivikänkar pole siiski esimene meie lähedal olnud taevakeha, mis arvatakse pärinevat mõnest kaugemast tähesüsteemist. 2017. aastal lendas läbi päikesesüsteemi kiirusega 25 kilomeetrit sekundis komeet Oumuamua. Astronoomid arutasid toona, kas see ei või olla tahtlikult Maa lähedale saadetud objekt, millele anti sobiv kiirendus kusagil Linnutee aladel. Samas on Yàle'i ülikooli astronoom Greg Laughlin pidanud Oumuamuat tavaliseks objektiks. „Selliseid on Linnuteel miljardeid,“ ütles ta internetilehele Space.com.