Eesti uudised

Süüdi on ajakirjandus: toetuste võimalike väärkasutajate tuvastamisest rääkimisele eelistab PRIA Õhtulehte süüdistada

PRIA peadirektor keeldub majutusasutuste toetuse probleemist rääkimast (70)

Henry Linnard, 21. aprill 2019 17:57
PRIA peadirektor Jaan KallasFoto: Kristjan Lepp
Pärast päevi kestnud vastamata kõnesid ja SMSe eesmärgiga saada usutlus toetuste teemal PRIA peadirektorilt Jaan Kallaselt, õnnestus Õhtulehel kõrge ametnik telefonitoru otsa saada. Sedagi vaid kümmekonnaks sekundiks.

Õhtulehe reporter: „Helistan seoses kirjaga, mille esmaspäeval saatsin. Kas olete näinud?“

Kallas: „Olen näinud.“

Õhtulehe reporter: „Aga miks te siis ei vasta?“

Samal teemal

Kallas: „See on teabeosakonna töö.“

Kallas, kes on PRIAt juhtinud juba 12 aastat, lõpetas siinkohal sõnagi lisamata kõne ja rohkem toru ei tõstnud. Saatsime talle SMSi, milles ütlesime, et trükime intervjuust keeldumise lehes ära. Seejärel saabus napi kahe minuti pärast PRIA teabeosakonna juhtivspetsialistilt Eveliis Padarilt e-kiri. Selles öeldi, et kogu avalik suhtlus asutuses käib ainult nende osakonna kaudu. Ehk siis ajakirjanik ei tohiks riigiasutuse tippjuhti otse üldse tülitada.

Esmaspäeval, 15. aprillil oli Õhtuleht teinud Kallasele e-kirja teel ettepaneku kohtuda intervjuuks PRIA toetuste jagamise ja kasutamise järelkontrolli tõhususe teemal. Usutluse andmise asemel asus PRIA aga Õhtulehte süüdistama toetuste teema kallutatud kajastamises ja riigiasutuse maine kahjustamises. Seetõttu ei soovivat PRIA seda teemat ajalehega arutada. Vastuse koopia saadeti ka ajakirjaniku ülemusele – Õhtulehe peatoimetajale.

Me arvame, et viimaste lugude pealkirjadega („Juhtkiri: PRIA peab rahajagamise eest vastutama“ ja „Juveeliärimehele maksimumtoetuse andnud PRIA keeldub põhjendusest“) olete kahjustanud riigiasutuse mainet. Selgitan – kui meil on seadusest tulenev nõue kaitsta oma klientide andmeid ja me viitame oma vastuses Teile ka täpsetele paragrahvidele ning lisame Teile tutvumiseks vastavad lingid, ei ole tegemist „põhjendustest ja kommentaaridest keeldumisega“, vaid asutusele seaduse poolt pandud piirangutega. On väga kahju lugeda, kui ajakirjanik eeldab, et riigiasutus peaks seadust rikkuma, mitte käituma õigusreeglite järgi.

Toon siinkohal veel kord välja, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus paragrahv 101 lõige 1 ütleb, et teabevaldaja (antud juhul PRIA) on kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema taotluse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seega lähtub PRIA oma tegevuses Euroopa Liidu õigusaktidest, mille kohaselt ajakirjaniku küsitud teave on konfidentsiaalne ning on kohatu viidata riigiasutuse soovimatusele infot jagada ja seega seada kahtluse alla PRIA tööpõhimõtted ning õiguslik kord.

Jätkuvalt rõhutame, et tegemist ei ole PRIA toetustega ning Teie tõlgendus on jooksvalt loonud lugejatele vale ettekujutuse. PRIA on Maaeluministeeriumi rakendusüksus, kes lähtub oma töös ministeeriumi määrustest ja Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktidest. PRIA ei tööta välja meetmeid, määrusi ega nõudeid – seda oleme Õhtulehega suheldes ka korduvalt rõhutanud. Kahjuks ei kajastunud see üheski Teie loos ja tundub, et Te ei ole meie kohtumisest, kirjavahetusest ega telefonikõnedest aru saanud või levitate tahtlikult ebatäpset infot.

/.../

Ülaltoodu kokkuvõtteks ütleme intervjuusoovile ära, kuna ei näe, et lisakohtumine Teie käsitletud teema avamisele midagi juurde annaks. Kui plaanite ülalolevat kirjavahetust tsiteerida, palun tehke seda sõna-sõnalt, mitte valikuliselt.“ 

Õhtuleht on PRIA toetuste võimalike väärkasutuste teemat kajastades juhtinud tähelepanu puudustele toetusesaajate järelkontrollis. Ajalehe tehtud andmeanalüüs näitab, et kümnetel toetust saanud majutusasutustel on kahtlaselt madal käive. Kümned on pärast toetuse saamist oma tegevuse lõpetanud või pole seda halvemal juhul alustanudki. Esineb ka olukordi, kus toetuse eelduseks olnud teenuse osutamisest hoidutakse. Potentsiaalselt kliendilt küsitakse ööbimise eest ebaharilikult suurt summat või siis puudub üldse võimalus maksurahaga ülesehitatud majutusasutust broneerida. PRIA praegune toetusesaajate kontroll hõlmab vähemalt ühte kontrolli viie aasta jooksul.

ÕL 4. aprill 2019 lk 1 & ÕL 5. aprill 2019 lk 2
ÕL 11. aprill 2019 lk 4–5

Staažikaim maaeluminister Helir-Valdor Seeder: PRIA peaks kahtlusi tõsiselt uurima

PRIA toetustega võimalikku petmist on viimastel päevadel probleemseks nimetanud nii president Kersti Kajulaid kui ka Euroopa Kontrollikoja liige, ekspeaminister Juhan Parts. Viimane leidis Õhtulehele antud kommentaaris, et ennekõike peaks teemaga tegelema PRIA ise. Sama leiab ka Eesti maaeluministritest pikima staažiga Helir-Valdor Seeder.

Seeder (minister 2007–2013) ütleb Õhtulehele, et tema põllumajandusministriks oleku ajal algasid ka ettevalmistused praeguse Euroopa Liidu finantsperioodi (2014–2020) maaelu arengukava toetuste väljatöötamiseks.

Helir-Valdor SeederFoto: Robin Roots

„Tollal sai ühiselt otsustatud, et lõpetatakse uute voodikohtade rajamise toetamine,“ teatab Seeder. „Juhul, kui on kahtlusi toetuste sihtotstarbelise kasutamise kohta, siis tuleb PRIA-l neid juhtumeid tõsiselt uurida ning petjatelt toetused tagasi nõuda.“

Seedergi leiab, et ehkki PRIA tegutseb maaelumajandusministeeriumi halduses, on nad iseseisev asutus ja teemat peaks kommenteerima PRIA peadirektor.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee