Foto: Stanislav Moškov
Jaanus Kulli 21. aprill 2019 22:02
„Isa Vello oli kahtlemata suur inimene. Tema kaasabil hakkasin ma rohkem puutuma kokku katoliku maailmaga ning minust sai katoliku kiriku liige,“ jääb katoliiklasest filmirežissöör Jaan Kolberg meenutama Vello Salot, keda ta tundis pea kümme aastat.

„Isa Vello oli kahtlemata suur inimene. Tema kaasabil hakkasin ma rohkem puutuma kokku katoliku maailmaga ning minust sai katoliku kiriku liige,“ jääb katoliiklasest filmirežissöör Jaan Kolberg meenutama Vello Salot, keda ta tundis pea kümme aastat.

„Aja jooksul tekkisid meil väga head suhted. Punkt oli see, et igapäevaselt pärast missat, kui me koos kohvi jõime, sain talt küsida usuga seotud asju ja teine tahk temaga kokkupuutumisel oli elu materiaalsem pool, kui ma sain teda aidata argipäevastes tegemistes. Näiteks käisin talle autoga mööblit ostmas. Kui oli vaja Pirital kloostris mõnda lauda tõsta või oli tal arvutiga miskit viga, kutsus ta mind alati appi. Nii et sain talle olla igapäeva praktilistes tegemistes suhteliselt palju abiks.“

Vello Salost kui kirikutegelasest ja lihtsalt inimest rääkides ütleb Kolberg, et temast jääb tohutu tähendusega maha kõik see, mis ta on Eesti heaks teinud. „Kogu tema elatud elu oli Eestile elatud elu. Sunnitud olema paguluses ja vaatamata vaesusele kulutas ta kogu oma raha Eesti kultuuri edendamiseks. Andis oma kulu ja kirjadega välja mitmeid ajakirju, millest tuntuim on ehk „Maarjamaa“. Rääkimata tema tööst Vatikani raadios. See kõik oli Eesti nimel.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad