Kommentaar

Toomas Alatalu | Kaljulaid käis Kremlis ja Leina seina ääres (8)

Toomas Alatalu, vaatleja, 21. aprill 2019, 18:41
 
Nagu teada, on Moskva seisukohalt täisvisiit see, kui kõrge külaline paneb enne või pärast kõnelusi ka pärja Kremli müüri ääres olevale Tundmatu sõduri hauale. Eriti praegu, kui käib Suures isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva tähistamise ürituste kolmaastak (2018-20), mille ühte tippu näidatakse maailmale juba 9. mail. Antud sõja teisel poolel saavutatud võitude ühes rivis tähistamist alustati Putini algatusel (ja vastava orgkomitee juhtimisel) veel 2003. aastal ja see kulmineerub alati ümmarguse daatumi võiduparaadiga. Seega on Kaljulaidi külaskäigu aeg Venemaale eriline sõjas võitude tähistamise ja ohvrite meenutamise mõttes.

President Kaljulaid pani aga pärja hoopis Moskva kesklinnas asuva poliitiliste repressioonide ohvritele, oktoobris 2017 avatud „Leina seina“ äärde. Teadaolevalt tegi ta seda esimese välisriigi peana, samas kui sellele eelnenud kohtumise Venemaa kodanikuühiskonna aktivistidega (Eesti saatkonnas) on ette võtnud teisedki Moskvat külastanud riigipead. Sein ise rajati Kremli algatusel ja selle avas Putin. Seda samal päeval, kui Lubjankale veel 30. oktoobril 1990 pandud Solovetski kivi juures toimus harjumuspärane üritus Stalini repressioonide (kulminatsioon 1937. aastal) ohvrite mälestamiseks. Ehk siis Moskvas on praegu nagu kaks kohta antud päeva märkimiseks ja Eesti president tegi valiku, mida võivad korrata teised väliskülalised.

Mida president Moskvas saavutas?

Mõistagi oli Kreml kursis Eesti presidendi teise päeva programmiga ja kuna kogu see Moskvasse minek à la „Kersti ehk Milleks üks kange Eesti naine võimeline on“ võtab detaile meenutades juba muigama, siis tasub ikkagi aduda, millega ta hakkama sai. Teda, tagavaravariandina riigikogu poolt presidendiks valitut, võttis vastu 56 miljoni valija toetusega uhkeldav maailma üks kolmest esivõimurist Putin koos välisministri Lavrovi ja majandusarenguministriga. Sealjuures Putin ei hilinenud, hilines hoopis 36-aastane Oreshkin, võimalik tulevane peaminister. Nagu teada, jagus juttu kavandatust rohkemaks ja kui kellelgi tuli oodata, siis nendeks olid Prantsuse suurkompaniide juhid, kellega Putin kohtus järgnevalt.

Samas on selge, et kohtumine kukkus välja kui Kersti Kaljulaidi soolo, kuid just seda – üksi julgelt ees minema– peabki üks väikse piiririigi president oma riigi huvides tegema. Moskva arusaamist sellest, et kohale on tulnud läbilöögivõimeline liider, paljastas nende ettevaatlikus saatkonna ürituse suhtes – kui Eestist sõitsid saatkonna remondi lõppu tähistama kõigi valdkondade Venemaa suuna tipud, siis kohaletulnud kohalikest oli vast kõrgeima kraadiga isik Pihkva asekuberner. Seda suuremaks kujunes peatselt ilmnev kontrast vastuvõtuga Kremlis, kuhu Eesti president läks üksi.

Teda ei saatnud ükski minister, sest Eestis on hetkel võimul ametikohustusi täitev tagasiastunud valitsus. See arusaamatu seis valitsusega tekkis paljuski presidendi enda armust. Mõistagi on kena täita oma valimiste-eelset lubadust ja volitada valitsust looma nn väärtusi kandva võidupartei esindaja, ent kui rahva enamus on arvanud teisiti, siis kas oli ikka vaja seda käiku teha? Omade võidu nimel Euroopat tabanud poliitilises kriisis küll, ent asjal on teinegi, Lääne-Ida pingete mõõde, mis pidanuks olema määravam.

Targemini pidanuks toimetama ka Kaja Kallas, sest võetud 10-päevane aeg, mille jooksul ei sünnitatud ju mingit alternatiivset programmi, teenis selgelt europarlamendi valimiskampaania ja mitte Eesti huve. Selmet kasutada maksimaalselt kord kümnendi jooksul tekkivat võimalust, nagu seda oli improviseerides sündinud kohtumine Moskvas. See aga näitab, et Eestis alahinnatakse välispoliitikat ja sellega seotud seltskonnad ei suuda suurelt mõelda ja suurt pilti kokku panna – asi, mida Moskvas mõistagi märgati. Ent välispoliitilises isolatsioonis olev Kreml vajas seda kohtumist ja nii saigi kumbki pool rääkida sellest, mida peeti vajalikuks ja säärasena täitis antud kohtumine ka oma eesmärgi.

Kas Putin tuleks monumendi avamisele?

Eesti president rääkis mitmel puhul „meie“, ehk siis Euroopa Liidu esindajana, (EL-Venemaa koostööprogrammi uuendamine, Nord Streamiga seotu jmt.), ent kodus teritati kõrvu infole kahepoolsete suhete käsitlemisest. Pole ime, et juba arutatakse õhinal võimalust Putini tulekust Tartusse soome-ugri rahvaste maailmakongressile juunis 2020. See on üks mitmest ideest, mida Kaljulaid lauale pani, ent see ei haaku ülalmainitud kolmaastakuga. Konkureerida tuleb, ent fakt seegi, et Vene ametlik meedia mainib siiani Moldova Moskva-meelse presidendi küllakutset Putinile tulla tähistama sel territooriumil saavutatud sõjaliste võitude aastapäeva. Sestap söandaks juhtida Kadriorus ja mujal välispoliitikas suurt teha üritajate tähelepanu teemale, mida kohtumisel tõstatas esimesena Putin.

Tuleval aastal täitub ju 200 aastat Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud admiral Bellingshauseni (1778-1852) komando all. Venemaa pani veel mullu Bellingshausenile monumendi Montevideos ja on teada, et sama skulptor tegi valmis teisegi kuju püstipanekuks Antarktikas endas. Putinit rännumehena teades mõeldi seejuures kohe, et küllap läheb kohale. Tänane poliitiline õhkkond Lõuna-Ameerikas ei soosi enam Putini sinnasõitmist ja teades Saaremaa meeste kava Bellingshausenile ka kodusaarel monument panna, siis miks mitte mõelda sellele, et Putin väisaks (demilitariseeritud) Saaremaad ja osaleks sellel Eesti, Venemaa ja kogu maailma ajaloo suursündmuse tähistamisel! Julgen arvata, et see on palju reaalsem ajend Venemaa presidendi tulekuks Eestimaale kui ükskõik milline teine lähitulevikus teadaolev üritus. Pealegi saaks Eesti-Vene presidentide ebaharilik kohtumine siis samasuguse jätku ehk muutus harjumuspäraseks.

8 KOMMENTAARI

e
eu 22. aprill 2019, 15:19
Kajastamata on uudis kommersandist Eesti asehalduriga. Kommersandile viidates käis kohalik e - liidu asehaldur välja lubaduse piirilepingus venega välja jätta viide Tartu rahusel!!!???
j
Ja veel - 21. aprill 2019, 21:55
Jätkan küsimusega, et ka tõesti saab keegi arvata nagu Kaljulaid vestleks üle pika tunni kinniste uste taga küsimustes mis mõlemale poolele niigi väga...
(loe edasi)
Loe kõiki (8)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee