Elu

„Ma põletan, ma põletan, ma põletan!“ ehk Kuidas Tallinna kesklinnas inimesi haigustest ja unetusest vabastatakse (34)

Siret Mägi, 20. aprill 2019, 12:03
Kõigi needuste hävitamise päev Erakogu
„Sellel päeval on eriline külaline Ladina-Ameerikast, pastor Rafael Machado, kel on üle 20 aasta kogemusi ja kes on spetsialiseerunud needuste hävitamisele, perekonna suhete taastamisele, terviseprobleemide lahendamisele.“ Just sellise sissejuhatusega köidab vahetult enne suurt reedet minu pilku reklaam ajalehes. Tuleks vist minna vaatama, mida pastor Rafael siis teha suudab?

Ajalehereklaam teatab, et esmakordselt tähistatakse Tallinnas suurel reedel igasuguste needuste hävitamise päeva. Paberi trammipeatuses toimuvale üritusele peaksid reklaami sõnul kohale minema need, kel on probleemiks tugev depressioon; alalised enesetapumõtted; unetus, öised košmaarid, püsivad peavalud; ravimatud haigused; töötus, alalised rahalised ebaõnnestumised, võlad; ebaõnn isiklikus elus; alalised tülid perekonnas; nõidus, kaetus needus.

Kõlab üsna intrigeerivalt. Telerist on ju nähtud igasugu viise, kuidas inimestest pahasid vaime ja needusi välja aetakse. Kas tõesti tehakse sellist asja ka meie pisikeses Eestis? Otsustan ise järele vaadata. Kahtlustan, et ilmselt päris kõrvaltvaatajana kohapeal hakkama ei saa, seega mõtlen endale igaks juhuks välja ka legendi, et olen kohale läinud murega, et ei saa üldse magada ja mind kimbutavad pidevad peavalud. Need kaks tunduvad üsna ohutud ja on tegelikult mõlemad osalt ka tõsi – öösiti on ikka vahel raskusi uinumise ja magamisega, ning kontoritöötajana kipuvad ka pea- ja kaelavalud teinekord kimbutama.

Suure reede hommikul on isegi natuke ärevus sees. Paar tundi enne ürituse algust uurin sõbralt, ega tal juhuslikult päev vaba pole ja ta ei tahaks minuga ühele üritusele tulla. Kui reklaami saadan, naerab ta natuke aega hüsteeriliselt ja ütleb siis, et teeme ära. „Kas me peame seal midagi rääkima ka?“ küsib ta minult. Ma ei oska sellele küsimusele vastata. „Okei, ma siis võin oma ebaõnnestunud suhetest rääkida,“ on tal juba enne legend valmis, kui jõuan öelda, et ta igaks petteks ka ise mingi häda omale külge mõtleks.

Kuulutusel on kirjas, et sissepääs on vaba, kuid kohtade arv on piiratud. Mõtlen, et äkki on tung nii suur, et ei mahugi sisse või ei leia kohta üles. Viimane hirm saab Paberi peatusesse jõudes kohe hajutatud, sest juba alates Cathouse’i kontserthallist on seintele kleebitud sildid, kus eesti ja vene keeles kirjas „Suurel reedel“.

Kõigi needuste hävitamise päev Erakogu

15 minutit enne ürituse algust kohale jõudes on rahvast veel üsna hõredalt. Klaasist seintega keldrikorrusel asuvasse ruumi sisenedes on seinal kohe silt, mis teatab nii pildi kui ka tekstiga: „Pildistamine ja filmimine keelatud!“. Selge, kaasa kutsutud fotograafil pole siin midagi teha.

Meeleolu on rahulik, mängib vaikne muusika ja ruumi on paigutatud toolid, kuhu huvilised istuda saavad. Saali ees on väike lava, mille taga seinal rist ja kiri „Jeesus Kristus on Issand“. Lava eesriideks on läbikumavad valged kardinad, lava ees aga kõnepult ja sellest vasakut kätt suur puidust rist, mille horisontaalsel osal ka veinipunane riie. Üks noormees jagab kõigile saabunutele paberid – sinna tuleb panna kirja oma nimi, aadress ja telefoninumber, ning palvesoov. Seejärel tuleb paber risti juurde viia ja lubatakse, et nende soovide nimel palvetatakse.

Ürituse alguseks on inimesi kohale tulnud umbes 30 ringis. Enamasti eakad inimesed, suuremas osas naised. Nooremaid inimesi on umbes kuus, nende hulgas paistab silma ka üks tõmmuma nahaga tüdruk. Hiljem selgub, et ta on kohale tulnud Pakistanist. Paar minutit pärast kella kolme võtab kõnepuldis koha sisse silma järgi 30aastane noormees. Alustuseks uurib ta, kui paljud kohaletulnutest räägivad vene keelt, umbes kaks kolmandikku tõstab käe. Üritus algab sellega, et noor pastor palub kõigil tõusta,  et nende eest palvetada, ja sulgeda silmad. Pean tunnistama, et sel hetkel kui ma silmad sulen, hakkab mu süda miskipärast umbes kümme korda kiiremini lööma, kui muidu. Kahju, et ei saa pilku pulsikellale heita.

„Võib-olla on täna siin see inimene, kellel on depressioon, probleem perekonnas, on haige või tema elus on midagi teist. Võib-olla see inimene otsis oma vastust paljudest kohtadest, aga ei leidnud,“ räägib noormees kõlava ja tugeva häälega üle ruumi. „See, kes tõi selle inimese siia, oli sinu vaim. Ja praegu Jumal, mina pöördun sinu poole, tule siia, Jeesus! Vabasta see inimene, ainult sina, Jeesus ja Jumal, ma palun! Võib-olla tuli ta siia, sest tema sees on kurb ja raske, aga pärast seda teenistust on tema vaba kõikidest probleemidest ja raskustest! Ma annan selle teenistuse sinu kätte ja palun, et juhi seda algusest lõpuni, Jeesuse Kristuse nimel!“ Siis tuleb tagaruumist peaesineja, Ladina-Ameerikast pärit Rafael Machado.

Mees tsiteerib piiblit, räägib igasugust muud juttu, mida pole siinkohal mõtet lugejani tuua, sest vaevalt see kellelegi eriti põnev on. Noor kolleeg tõlgib pastori jutu eesti keelde nii hästi kui suudab (hiljem tuleb välja, et noormees on pärit Ukrainast), vahepeal uurib, kas kohaletulnud ikka saavad tema tõlkest aru. Kui mõni sõna ei taha õigesti välja tulla, aitavad prouad publikust.

Umbes kümneminutilise jutustuse järel kutsub pastor Machado kogu rahva saali ette, enda ümber ja selgitab, et nüüd saavad kõik kohaletulijad koos temaga minna väikesele lavale, kus ta paneb oma käe inimese pea peale ja võtab tema kannatused ära. Siis palutakse inimestel taas silmad sulgeda, et Machado saaks inimeste eest palvetada. Siis võtavad mõlemad mehed lavakesel koha sisse ja hakkavad kannatajaid vastu võtma. Mõlemad mehed asetavad ühe käe inimese pealaele – Machado jätab üldiselt teise vabaks, noorem kolleeg aga paneb teise käe kaelale või õlale ja hakatakse lugema sõnu. Kui mina arvan, et Machado räägib endiselt vene keeles, siis minu kaaslane, kes vene keelt mõistab, ütleb, et tema ei saa küll aru, mis keeles too räägib. Ilmselt on tegu siis tema emakeelega, aga seda teab vaid mees ise.

See hetk hakkab juba natuke meenutama filmides nähtut. Noor pastor on tõeliselt hoos. Ta suleb silmad ja loeb palveid kõva, peaaegu karjuva häälega, üle ruumi, vahepeal trambib ühe jalaga vastu maad ja surub enda juurde tulnud inimese pead alla, küljele, taha. Tundub, et ühel naisel on probleeme rohkem, kui kõigil teistel kokku, sest noorem pastor töötleb teda oma viis minutit – surub ja pigistab naise pead, karjub „Ma põletan ära! Ma põletan ära!“, väänab naist igas suunas ja hüüab erinevaid palveid. Machado on selle ajaga vastu võtnud juba viis inimest.

Sel hetkel läheb olemine juba tibake veidraks – umbes sellist asja ma olingi ette kujutanud, kuid ise selle sees olemine on isegi natuke hirmutav. „Ma purustan selle depressiooni, raske haiguse, unetuse, Jeesuse Kristuse nimel! Ma käsin sul lahkuda tema elust, tema ihust, üks kord ja igavesti!“ hüüab noormees ja küsib oma käte vahelt lahkujalt, kuidas too ennast tunneb. Mõlemad mehed hüüavad läbisegi palveid ja ukse taga kuulajale võib tunduda, nagu oleks ta sattunud pealt kuulma mingisugust protestiaktsiooni.

Kui kord minu kätte jõuab, uurib noormees, mis minu elus toimub. Laulan talle ette oma hoolikalt välja mõeldud legendi. Ta asetab ühe käe minu pealaele, teise kuklale ja hakkab taas kõva häälega rääkima, paludes, et mind vabastataks depressioonist, haigusest ja unetusest. „Ma ju ei öelnud, et mul on depressioon,“ mõtlen oma peas. Püüan olla siiski võimalikult vastuvõtlik ja rahulik, naeruturtsatused jätan tulevikuks, kui üks hetk sealt pagenud olen. Arvasin miskipärast, et palved on iga inimese jaoks personaalsed, kuid üsna pea saab selgeks, et kõigile saab osaks sama jutt – kõiki vabastatakse needustest, depressioonist,  haigustest ja unetusest. Pean tunnistama, et kogu olukord oli lihtsalt nii veider, et lõpuks ma enam ei mäletagi, mida kõike noormees minu kõrva täpselt karjus, kuid vähemalt 20 korda hüüab ta mu kõrva ääres „Ma põletan, ma põletan, ma põletan! Jäta maha, jäta maha, jäta, jäta!“ Et silmad peavad palvete ajal kinni olema, kardan lõpuks, et kukun ümber, sest kinnisilmi tahab tasakaal vägisi kaduda ja minu pea igas suunas väänamine ei aita sellele eriti kaasa.

Pärast umbes 20minutilist inimeste töötlemist on aeg taas saalis kohad leida. Kui palved loetud, saab igaüks omale kaasavaraks ka pisikese puidust risti, mille küljes valge nöör, et see omale kaela riputada. Machado palub, et kõik paneksid ristid kaela, võtaksid need kahe käega pihku ja taas hakatakse koos palvetama. Siis tuleb pastori järgi korrata ka erinevaid lauseid, et palved ikka täide ka läheks. Puterdan ilma hääleta midagi, et mitte päris võhiku muljet jätta.

„Kui te ei maganud enne, siis täna öösel te magate. Kui enne oli kõik paha tööl, abielus, tervisega, siis tänasest päevast Jeesus aitab teid. Öelge: „Ma usun!“,“ lubab Machado. Pastor räägib, et risti, mis kaasa anti, tuleb endaga kaasas kanda nädal aega ja iga päev tuleb sellega palvetada. Siis ütleb ta, et järgmisel reedel tuleb seda sinnasamma minna võidma õliga, mis mees on endaga Jeruusalemmast Eestisse kaasa toonud, et rist ära pühitseda.

Kõigi needuste hävitamise päev Erakogu

Paaril inimesel on võimalus peagi veel Machadolt ka isiklik õnnistus saada. Publiku seast uuritakse inimestelt, mis muredega nad kohale tulid ja kuidas end nüüd tunnevad. „Mul oli depressioon ja stress,“ sõnab üks mees, mispeale pastor ta enda juurde kutsub ja teda taas õnnistab. Ka seni terve aja saali peaaegu viimases toolireas omaette rahulikult palvetanud Pakistani tüdruk kutsutakse ette. Et temaga jutule saada, palutakse publikust üks noor naine tõlgiks, kes oskab nii inglise kui ka vene keelt ja vahendab pakistanlanna ja lõunaameeriklase juttu. Neiu ütleb, et teda vaevab artriit ja enne sinnatulekut valutasid ta põlved meeletult, kuid pärast palveid enam mitte. Pastor uurib ka, kas Pakistanis on kristlus lubatud, mispeale neiu vastab, et on küll, kuid neil on sellega suured probleemid. Preester õnnistab teda ja tundub, et preili jääb rahule.

Lõpuks hakkab noorem pastor inimesi üles kutsuma andma oma elu Jeesusele. Ma ei ole kindel, et sain õigesti aru, kuid noormees ütleb, et kui oled varem elanud patuelu ja tahad nüüd end ristida lasta, siis teevad nad ka seda. See tundub olevat õige hetk jalga lasta, sest nüüd läheb olemine juba täitsa veidraks. Lahkumisel peatab meid üks proua, kes küsib, et kas me ikka oleme oma elu juba Jumalale pühendanud ja kas me soovime seda teha. Muliseme midagi vastuseks ja lahkume.

34 KOMMENTAARI

e
Enn 22. aprill 2019, 08:38
Lisaks nendele keelaks ära ka kanal Entusiasist soolapuhujate saated, kus ligi 3 eurose minutihinnaga puhastatakse tsakraid ja tervendatakse. Samuti igasugused võltsnimega prohvessorid kes reklaamivad toidulisandeid.
e
Ei imesta 21. aprill 2019, 12:30
Väga tore, kui nii kaugelt saabutakse ja tullakse väikse Eesti riiki inimesi tervendama. Kuid kallid inimesed, ärge palun olge nii veidrad ja toimite ...
(loe edasi)
Loe kõiki (34)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee