Kommentaar

Deivil Tserp | Kaljulaid ja Putin Kremlis – pikamaajooksja ja judoka kohtumine (11)

Deivil Tserp, Moskva, 19. aprill 2019, 19:35
Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin.Foto: Stanislav Moshkov
Enne Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumist arvasid poliitikaasjatundjad üsna üksmeelselt, et Eesti president satub läbirääkimiste laua taga Venemaa riigipea menüüsse. Ometi selgus, et kannibalismiga Kremlis ei tegelda.

Tegelikult võib Kaljulaidi ja Putini kohtumist võrrelda pikamaajooksja ja judoka mõõduvõtmisega. Veel mõni tund enne Eesti presidendi visiidi algust jäi siinkirjutajale mulje, et Putin valmistub lühikeseks judomatšiks, mille kavatseb võita efektse ipponiga.

Ent esialgu poole tunniga lõppema pidanud jutuajamine vältas kinniste uste taga tund ja viisteist minutit. Kaljulaidile tuli kasuks hea võhm. Naljaga pooleks võib öelda, et Putin käitus džentelmenina ühel põhjusel – talle meeldivad endast tunduvalt nooremad naised.

Vene karu ründab! Kas ikka ründab?

Juba kohumise eel oli siililegi selge, et suuri kokkuleppeid Kremlis ei sõlmita. Pigem oodati huviga, kas Eesti ja Venemaa halvad suhted kõige kõrgemal poliitilisel tasemel muutuvad natuke paremaks. See eesmärk on juba osaliselt täitunud. Kaljulaid ja Putin tõdesid üksmeelselt: sarnased kokkusaamised peaks toimuma ka tulevikus.

Üksnes sinisilmne inimene võis loota, et paarikümne aastaga eriti pingeliseks muutunud suhted saab ühe vestlusega ja sellele järgnenud piduliku lõunasöögi ajal ära siluda. Käib samasugune jant nagu auklike Tallinna teedega, mida lapitakse, aga igal kevadel on tänavatel uued augud ja mõni hiljuti parandatud auk irvitab jälle vastu. Ühesõnaga, olukord muutub paremaks teosammul.

Tipp-poliitika on peenike mäng. Eesmärkide saavutamiseks tuleb vajutada õigetele nuppudele. Enne riigipeade kokkusaamist toimus renoveeritud Eesti Moskva saatkonnas avamispidu, kuhu oli kutsutud 250 külalist. Seal kuulsin endise peaministri Tiit Vähi värvikat meenutust oma poliitikateelt. 1990. aastatel kohtus ta mitu korda venelasest ametivenna Jegor Gaidariga. Vähi rääkis, et ametliku visiidi eel sirvis ta Gaidari vanaisa kirjutatud teost „Timur ja tema meeskond“. Kohtumise alguses ütles Vähi kolleegile: see on väga hea raamat. Ja jää sulas!

Tundub, et ka Kaljulaid lähenes Putinile õigesti. Ta ei läinud Kremlisse, kõrvad lontis. Eesti president oli julge, teravad teemad – keeleküsimuse ja diskrimineerimise – valis kõneaineks just tema.

Naiivne on arvata, et meile tähtsatel teemadel – näiteks piirileppe ratifitseerimine – liigutakse nüüd edasi valguskiirusel. Kuid valupunkte on jälle puudutatud ja säilib mõõdukas lootus, et ükskord jõuavad osapooled tegudeni.

Vapper Kaljulaid küsis Putinilt, miks Venemaa ei täida Minski lepinguid. Mõistagi kuulis ta vastuseks demagoogilist lalinat, et hoopis Ukraina pole kohtusi täitnud ja sestap on Venemaal keeruline teistmoodi tegutseda.

Paljud Eesti poliitikud on rahvast ärevusse ajanud ja hoiatanud: Vene karu võib meid rünnata! Aga need paanikatekitajad ei ole astunud ühtegi sammu, et pingelist olukorda pisut leevendada. Selles mõttes tegutseb Kaljulaid kiiduväärselt. Pole mõtet idanaabrile eemalt rusikat näidata, temaga tuleb vestelda, ja seda kõige kõrgemal tasemel.

Endine välisminister Urmas Paet tõdes Moskvas, et Eesti ja Venemaa suhted on kehvad, kuid helgema tuleviku huvides tuleb presidentide ja peaministrite tasandil kohtuda ning rääkida.

Kui vestelda mõne suurettevõtjaga Eesti ja Venemaa majandussuhetest, rehmavad nad käega, sest seis on pehmelt väljendudes halb. Enn Veskimägi pidas riigipeade kohtumist lootusekiireks.

„See presidendi samm on väga õiges suunas ja leiab minult ainult tunnustust,“ arutles Veskimägi. „Kõik inimesed, kes seda sammu kritiseerivad, on kinni oma vanades vaadetes. Venemaa ja Eesti tööandjad on olnud kogu aeg selle poolt, et suhted oleks normaalsed.“

Praegu on Venemaa turg paljudele ettevõtjatele sõna otseses mõttes suletud. „Meie poliitikud on teinud väga palju selleks, et neid võimalusi poleks,“ lausus Veskimägi. „Kõige piltlikum näide on transiit, mille me hävitasime. Aga Läti ja Leedu lõikavad sealt suurt tulu riigieelarvesse.“

Kuhu jäid Eesti ministrid?

Kaljulaid märkis, et Putin on kahe riigi kaubavahetusega hiilgavalt kursis. Ta teab, millised on olnud tõusud ja langused. Võluvitsa, millega asju kiirelt muuta, kahjuks pole.

Samas näeb Kaljulaid tunneli lõpus valgust. „Võiksime uuendada transpordivaldkonna lepingulist baasi, mis on iganenud,“ rääkis ta. „Tõstatasime ka topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimise teema.“

Väidan, et jää on hakanud liikuma, aga kiireid muutusi ei tasu loota. Nutikalt tegutsev Kaljulaid vajab Eesti poliitikute toetust. Hämmastav, et Moskvas polnud ühtegi meie ministrit, küll aga tuli kohale suurettevõtjate koorekiht.

Poliitikutel on aeg oma mullist välja rabelda. Venemaaga saab suhteid parandada ainult läbirääkimistega. Jah, need on pahatihti vaevarikkad ja edasiminek minimaalne, ent paremat varianti pole.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee