Kersti Kaljulaid kohtumisest Vladimir Putiniga: näidati üles vastastikust respekti vaatamata erinevatele seisukohtadele (33)

„Pean alustuseks kohe ütlema, et see oli väga hea kohtumine, kus ka keerulisematel teemadel räägiti pikemalt, aga kogu aeg näidati üles vastastikust respekti, vaatamata sellele, et esindati väga erinevaid seisukohti. Leppisime kokku, et jätkame suhtlemist kõikidel tasemetel ja kutsusin president Putinit 2020. aastaks Tartusse soomeugri kaheksandale maailmakongressile Ükski riigipea ei ütle sellise pakkumise peale kohe jaa, aga pean mainima, et ei öeldud ka ei," sõnas Eesti president.

Kaljulaid nentis, et presidendid arutasid pikalt sellest, millised võiksid olla need valdkonnad, kus riikide huvid langevad kokku. "Selliseid ju alati on. Arutasime president Putiniga rahvusvahelisi teemasid. Rääkisime olukorrast Ukrainas ja Gruusias. Ma ütlesin, et olen mõlemas riigis seisnud konfliktijoonel ja olen rääkinud inimestega läbi tarade ja tõkkepuude. Arutasime, millised võiks olla nende konfliktide lahenduste tulevikustsenaariumid.

Loomulikult rõhutasin ma igal sammul Euroopa Liidu positsioone, mille eest Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina kindlasti seisab. Minnes edasi kahepoolse koostöö juurde, siis majanduskoostöö diskussioon algas selle markeerimisega, et peame jääma kehtivate piirangute ja sanktsioonide režiimi raamidesse. Aga see ei tähenda, et meil ei oleks võimalik mõnes valdkonnas edasi liikuda," märkis Kaljulaid.

Ta lisas, et on valdkondi, mida saab paremaks teha. "Näiteks võiksime uuendada transpordivaldkonna lepingulist baasi, mis on iganenud, ja tõstatasime ka topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimise teema. Väga pikalt ja tehniliselt arutasime Nordstream 2 küsimust ja ka Euroopa gaasituru direktiivi muudatusi, mis tähendab, et Nordstream 2 peab ka merealust osa, mis jääb justkui Euroopa Liidust formaalselt väljapoole, hakkama aktsepteerima ja aktsepteerima Euroopa Liidus kehtivaid reegleid, selleks, et oleks tagatud võrdne ligipääs turule ja vaba konkurents.

Selgitasin Eesti kavatsust lahkuda Venemaa elektrivõrgust. Rääkisin, et 1960. aastatel ehitatud ühendusliinid vajaksid olulist rekonstrueerimist ning meil on soodsam, lihtsam ja odavam teha need tööd juba lääne suunas, liituda Kesk-Euroopa sagedusalaga, sest neid projekte toetab Euroopa Liit. Vanade liinide rekonstrueerimist me ette ei näe," ütles Kaljulaid ajakirjanikele. 

Kaljulaidi sõnul arutasid riigipead ka üldüldfilosoofiliselt kliima- ja keskkonnaküsimustest ning sellest, millised on üleminekuvariandid rohelisemale energeetikale. Lisaks käsitleti ka piirileppe küsimust.

"Piirilepe, nagu me kõik teame, on kahjuks seisus, kus ilmselt edasiminekut ei toimu. Eesti parlamendi kaks eelmist koosseisu tegid omalt poolt sammu, vastusammu ei järgnenud. Aga ka piirileppeta toimub igapäevane inimeste liikumine üle piiri, toimub ka kultuurialane koostöö. Arutasime neidki küsimusi.

Rääkisime Setumaa koostööst, et see on olnud väga aktiivne – inimestel on tugevad perekondlikud ja kultuurilised sidemed. Mõlemad riigid peavad tegema maksimumi, et nende probleeme lahendada.

Leidub keskkonnaküsimusi, kus saame koostööd teha. Peipsi järv on meil ühine, koos peame seda ka hoidma. Nendes küsimustes meil eriarvamusi polnud. Rääkisime veel admiral Bellingshauseni ekspeditsioonist. President Putin oli väga hästi informeeritud, tema memodes olid kõik projektid, millega me tegeleme. Tal oli ka täpselt teada, kuidas meie kaubavahetus areneb, millised on olnud tõusud ja langused. Ka turistide arvu tõus ja langus," sõnas Kaljulaid ajakirjanikele.