Eesti uudised

Rail Balticu vahearuanne: rongid hakkavad sõitma 2026 (14)

Toimetas Marvel Riik, 18. aprill 2019, 11:01
Seitsme aasta pärast peaks kiirraudtee Rail Baltic kihutama Pärnust edasi Poola. Madis Veltman / Ekspress Meedia
Käesoleval aastal lüüakse kopad maasse, et ehitada välja Rail Balticu trassikoridor. Esimene suurem töö võetakse ette Tallinna ringteel. „Kõigi ehitustööde kavakohane valmimistähtaeg on 2025. aasta, misjärel on trass võimalik anda 2026. aastast reisija- ja kaubaveoks kasutusse,“ kirjutatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahearuandes.

Eelmise nädala lõpus edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vabariigi valitsusele vahearuande Rail Balticu (RB) senistest ja edasistest tegevustest. Aruandes tuuakse muu hulgas välja, et suurem ehitustöö algab käesoleval aastal Tallinna ringteel Saustinõmme (Tallinn-Rapla maantee) viadukti ehitamisega. Samuti võetakse töösse kahe maanteesilla ehitus ja kõrgepingeliinide ümbertõstmisega. Eesmärk on saada kõik ehitustööd valmis aastaks 2025, et 2026 saaksid rongid juba reisijaid ja kaupa vedada.

RB edasised tegevused

  • Alustatakse koos maanteeametiga Tallinna ringtee ning RB raudtee ristumist võimaldava Saustinõmme viadukti ehitamist. Objekti maksumuseks on umbes 5,7 miljonit eurot.
  • Jätkatakse mineraalmaterjalide varustuskindluse uuringutega (põlevkivitööstuse aherainest toodetava killustiku kasutusvõimaluste uuringud, Rääma raba geotehnilised uuringud jne). Maksumus kokku umbes 200 000 eurot.
  • Jätkatakse RB keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste kohaste keskkonna leevendusmeetmete rakendamist Maksumus 2019. aastal umbes 500 000 eurot.
  • Jätkatakse maade omandamisega vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Planeeritud maht 2019. aastal umbes6 000 000 eurot. Tegevus viiakse kavakohaselt läbi 2022. aasta lõpuks.
  • Alustatakse Tallinna vanasadama ning tulevase RB Ülemiste reisiterminali vahelise trammitee eelprojekti koostamisega. Maksumus umbes 400 000 eurot.
  • Algatatakse RB Ülemiste ning Pärnu reisiterminalide projekteerimine. Kogumaksumus umbes 2,5 miljonit eurot, sellest 2019. aastal umbes 300 000 eurot. Projekteerimine viiakse läbi 2022. aasta lõpuks.
  • Alustatakse kõigi Eesti territooriumil asuvate RB põhitrassi lõikude tehnilist projekteerimist. Projekteerimise rahaline maht on 2019. aastal umbes 13 miljonit eurot. Põhitrassi projekteerimine toimub 2021. aasta lõpuni.
  • Alustatakse Muuga kaubaterminali planeerimis- ja projekteerimistöödega. Tööd viiakse läbi 2021. aasta lõpuni, eelarve 2019. aastal umbes 200 000 eurot.
  • Alustatakse veeremi hooldusdepoo (Rae vald) tehnilise projekteerimisega. Tööde maksumus umbes 30 000 eurot.

Seniste tegevuste vahearuanne

  • Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aastal vabariigi valitsuse kabinetinõupidamise otsusega ning 2012. aastal valitsuse otsusega, millega kinnitati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“.
  • Planeerimise protsess algatati 2013. aastal. Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja -käigud, ökoduktid jne). 350-meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, raudtee tegelik maavajadus on 66 meetrit (kohati vähem).
  • Rapla ning Pärnu vahelise raudteelõigu projekteerimishange kuulutati välja detsembris 2017, Tallinna ning Rapla vahelise lõigu osas aprillis 2018, Pärnu ning Ikla vahelise lõigu projekteerimishankega on kavas alustada 2019. aasta teises kvartalis – nende lõikude projekteerimislepingud sõlmitakse tulemuslike riigihangete järel 2019. aastal.
  • Tehnilised projektid valmivad aastatel 2020–2021, projekteerimistööde graafik võimaldab tööd osaliselt vastu võtta juba varem ning esimese osa ehitust on kavas alustada 2019. aastal.
  • Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide projekteerimist on kavas alustada 2019. aasta esimesel poolaastal.

Maade omandamine

RB ehitamiseks alustati 2018. aastal eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva maa omandamist. Ligikaudu 60% RB Eesti trassilõigu jaoks vajaminevast maast on riigimaa, ülejäänud RB trassil on ehitamiseks vajalik umbes 650 eraomanikele ning kohalike omavalitsustele kuuluva maaüksuse riigile võõrandamine. Koos riigimaadega on RB rajamiseks vajalikke krunte Eestis 809.

Krundijaotuskavade alusel on maa-amet praeguseks läbi viinud eelläbirääkimised maaomanikega Pärnu- ja Raplamaal. Käimas on eelläbirääkimised maaomanikega Harjumaal.

Esimesed reaalsed tehingud tehakse 2019. aastal. Maade omandamine on kavas läbi viia 2022. aasta lõpuks.

Mis on RB?

Tegu on uue Euroopa rööpmelaiusega kiirraudteega, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa raudteevõrguga.

  • Raudteetrass kulgeb Tallinnast Riiaga ja Panevežyse kaudu Kaunaseni, kust edasi ühendub see Leedu piiril Poola ja sedakaudu muu Kesk-Euroopa raudteega.
  • Raudtee projektkiiruseks on 240 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h).
  • Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km.
  • RB ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles on kõigil riikidel valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus.
  • 2019. aasta algul tegi Soome valitus otsuse, et Soome liitub RB Rail AS-iga. Sellest tulenevalt on algatamisel Soome liitumine ühisettevõttega.

Täpsemalt saab lugeda SIIT.

Samal teemal

29. märts 2019, 05:45
Looduskaitse selts käib Rail Balticu trassi pärast kohut
25. märts 2019, 18:29
Kiri | Lükkame Rail Balticu ehitamise edasi

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee