Variant number üks on varitsus, teisisõnu inimvalve. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa kirjeldas olukorda Eesti ühe suurima finantsasutuse ees. "Kontori aknal istus töötaja, kes jõi kohvi. Kui parkimiskontrolör jõudis kohale, aktiveerus kõikidel maja ees seisnud autodel järsku mobiilne parkimine." 

Rüütelmaa sõnul pärineb see meetod mobiilse parkimise alguspäevilt, millele töötati välja sama elegantne vasturohi - kontrolörid hakkasid käima tunnusmärkideta jopedega. Siis kadus ka probleem. 

Teine variant on nn 14 minuti parkimine, mille vastu on palju raskem võidelda. Kuna enamustes parklates on esimesed 14 minutit tasuta, sai parkimiskella kruvimisest või sinna suisa mootori sisseehitamisest eraldi teadusharu. Kavalpead saavutasid sama asja mobiilse parkimisega, alustades iga veerandtunni tagant samas kohas sama autoga parkimist uuesti. 

Kui muidu maksab Tallinna vanalinnas tund parkimist sõnumisaatmisega 6,32 eurot, siis neli korda tunnis parkimist uuesti alustades kulub ainult 1,28 eurot. Säästuparkijad lubatakse andmeanalüüsiga välja peilida. "Praegu selekteeritakse välja sõidukid, parkimiskohad ja samuti kontrolöride poolt fikseeritud parkimised. Kui see analüüs saab kokku, kaob selline võimalus parkimise eest vähem tasuda. Kurb on see, et need inimesed saavad tagantjärele ka viivistasu otsused," nentis Rüütelmaa. 

Variant number 3 on pakkunud kõneainet juba aastaid - nn invaparkimine. Vasturohtu sellele pole ja seda on raske välja töötada, sest ei saa välistada, et inva-Dodge'i ja ratastooli-Lexuse omanikel tõesti on liikumispuudega lähedane, keda ta aeg-ajalt veab. 

Kuna riiklikult puudub ühine invakaartide register, ei saa näiteks Tallinna kontrolörid vaadata Võrus väljastatud invakaardi kehtivust. Samuti kopeeritakse sama invakaarti mitu korda ning koopiad näevad välja nagu originaalid. "Minule teadaolevalt on rekord olnud neli samaaegselt parkimist ühe invakaardiga linna neljas erinevas osas," ütles Rüütelmaa lisades, et ka järeltegevuses jäävad kontrolörid jõuetuks. Ta nendib, et kui autoomanikud kutsutakse kontorisse, võtavad juhid kaasa originaalse invakaardi ning trahvi määrata ei saa. 

Invakohtadega on probleem ka paneelmajade ees, mis toob saate neljanda variandini - individuaalsed parkimiskohad. "Pealtnägija" tõi näite Sõstra tänavalt, kuhu ühe paneelmaja ette lõi kodandik Rein justkui ainult talle mõeldud parkimiskohad. Linnaosavalitsuse sõnul taotles mees kohtadeks luba, mis ka väljastati, ning kuna parkimiskohad loodi linna maalapile, ei pidanud Rein seda teiste elanikega kooskõlastama. Nüüd on kohalikud inimesed aga pahased. 

Linna rajatud kaks parkimiskohta pole küll mõeldud ainult Reinule kasutamiseks, aga mees ei lase kellelgil teisel seal parkida. Kord blokeerib ta ligipääsu väikebussiga, vahel oranži koonusega. Kuigi ametnikud on selgitanud, et ka teistel elanikel on õigus seal parkida, pole mees enda käitumist muutnud. "Pealtnägijaga" rääkides eitab Rein enda seost nende parkimiskohtadega, lõpetades kiiresti ka telefonikõne.

Viies variant on numbrimärgi eemaldamine. Saates tuleb juttu Tallinna Uue Maailma piirkonnas leitavast tupiktänavast, kus saab öösel autot tasuta parkida, ent päeval tuleb maksta. Ühe valge Toyota Priuse omanik eemaldab järjepidevalt päeval autot parkides masinalt numbrimärgid, tunnistades tegu ka ajakirjanikule. Kohalikud elanikud on kohale kutsunud mupo ja isegi politsei, aga ka nemad on jõetud. 

Ametnikud rõhutavad, et kuigi tohib autot numbrimärgita parkida, tuleb ka siis parkimise eest tasuda. "Kui numbrimärki pole, kontrollitakse VIN-koodi olemasolu. Kui seda pole või see on kinni kaetud, ei saa midagi teha," tunnistab Ühisteenuste linnaparkimise juht Jaan Vill jõuetust numbrimärgi eemaldajate vastases võitluses.

Siiski pildistatakse sellised autod alati üles ning ühel hetkel, kui sama masin numbritega fikseeritakse ja tuvastatakse, nõutakse tagantjärele kõik maksmata tasud sisse. Talvo Rüütelmaa sõnul on selle kohta isegi pretsedent Tallinna vanalinnast Laialt tänavalt, kus juht võttis sõidukilt alati numbrimärgid ära, arvates, et siis ei saa talle viivistasu määrata. 

"Sõidukil oli sedavõrd palju eritunnuseid ning pidevalt numbriteta seisnud sõiduk jäi ju meelde ka parkimiskontrolörile. Üks kord märkas kontrolör seda masinat numbrimärgiga ja kui hakati võrdlema eritunnuseid, selgus, et tegemist on sama autoga," kirjeldas Rüütelmaa. Ta lisas, et kuna tegemist on maksumenetlusega, peab omanik vastu vaieldes tõestama, et viivistasu pole määratud õigesti. 

Vaata pikemalt videost!