Maailm

VÕIMAS INDULGENTS? Prantsuse rikkurid lubavad üksteise võidu Jumalaema kirikule annetada (10)

Toimetas Greete Kõrvits, 17. aprill 2019 21:22
Notre-Dame'i sisemus pärast põlengut. Katedraali taastamiseks kulub aastaid.Foto: AFP/Scanpix
Nii lihtsad inimesed kogu maailmast kui ka megamiljardärid annetavad elu eest armastatud katedraali taastamise nimel. Samas küsivad mõned: kas sama lahkust jätkuks ka näiteks Pariisi kodututele ja kehvikutele?

17. aprilli pärastlõunase seisuga ületas Pariisi Jumalaema kiriku parandustöödeks lubatud annetuste arv 700 miljonit eurot. Miljard ei ole kaugel ega ka võimatu, annetusi voolab kogu maailmast ja erinevates veebikeskkondades (annetada soovija peaks kindlasti olema tähelepanelik, kuhu ja kellele ta raha saadab!).

Samal teemal

CNN kirjutab, et Prantsuse miljardäriperekonnad lubavad annetada sadu miljoneid eurosid. LVMH (Louis Vuitton-Moët Hennessy) ja selle omanik Bernard Arnault annavad katedraali heaks 200 miljonit. Neile ei jää alla Bettencourt Meyersi perekond, L'Oreali omanikud, kes lubab sama palju. Pinault' perekond, kellele kuulub luksustoodete ettevõte Kering, lubas 100 miljonit eurot. Ka naftafirma Total plaanib annetada 100 miljonit.

Pariisi Jumalaema kiriku põleng oleks võinud lõppeda palju kurvemalt, kui poleks kangelaslikke tuletõrjujaid, kes eluga riskides katedraali sees tulelõõma ja endi vahele veemüüri tekitasid. Kiriku saatus sõltus sõna otseses mõttes vaid 15-30 kriitilisest minutist. Õnneks pääses kõige hullemast suurem osa kunstiteostest ja reliikviatest. Mida ei päästnud tuletõrjujad, oli juba suures osas viidud kirikus käinud renoveerimistööde eest ära. Kiriku orel sai suitsu- ja veekahjustusi, ent ei hävinud, mõned kahjustusi saanud maalid toimetati juba Louvre'i, kus need aja jooksul restaureeritakse.

Ehkki kiriku hävinud osade restaureerimine võtab aastaid, võib kokkuvõttes öelda, et tragöödia oleks võinud olla palju hullem, kordades hullem.

Selle kergendustunde lainel kerkib sotsiaalvõrgustikes ka küsimus: kas samaväärne heldushoog tabaks kogu maailma ja ropprikkaid ärikaid ka siis, kui raha palutaks vaeste inimeste, kodutute või mõne teistmoodi katastroofi heaks? Miks ei tekita inimestes samasugust šokireaktsiooni kliima soojenemine, vaesus või muud tõsised teemad? Küsimus pole selles, justkui poleks armastatud Jumalaema kirik annetusi väärt, vaid selles, et üks tulekahju on ehk inimestele mõistetavam ja ehmatavam kui pikaajalised ja paraku juba harjumuspärased nähtused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee