Kommentaar

Mart Soidro | Jüri Ratase teine valitsus (4)

Mart Soidro, literaat, 17. aprill 2019, 18:17
Foto: TH
Riigikogu andis vahetult enne lihavõtteid Jüri Ratasele volitused valitsuse moodustamiseks. Kuigi ministrid annavad suure tõenäosusega ametivande alles 29. aprillil, nädal pärast ülestõusmispühi, võib seda moodustist tinglikult siiski ülestõusmisvalitsuseks pidada. Seda enam, et vastuhakkajaid mehi kehtivale süsteemile on valitsuskabinetis kindlasti rohkem kui Andres Tarandi jõulurahuvalitsuses (1994–1995). 

Nädalapäevad tagasi väitis justiitsminister Urmas Reinsalu, et tema hinnangul astub ametisse tugevuselt teine valitsus pärast taasiseseisvumist („Esimene stuudio“, 10.04.2019). Kui ma nüüd ikka õigesti tulevase välisministri jutust aru sain, siis ei saa nad vaid Mart Laari esimese valitsuse vastu. Arusaadav, kõik me oleme ju oma ajastu lapsed. Nii nagu tulevast maaeluministrit Mart Järvikut paelub Pätsi-aegne põllumajandus, on Reinsalu vaimustuses maaettevõtluse elluäratamisest ja kolhoosikorra likvideerimisest. 

Mäletan, kuidas üks tahtejõulise olekuga nooruk tuli enne 1992. aasta valimisi Isamaa valimisstaapi ja tutvustas ennast Urmas Reinsaluna. Sõber oli kaasas, vist Ken-Marti oli ta nimi. Küsisid valimisplakateid, vist ka liimi, et neid plankudele kleepida. Olid hakkamist täis, sest Ivo Linna oli eelmisel õhtul Raekoja platsil laulnud valimislaulu:

Ette saagu mehed uued, mehed uued, mehed uued

kellel võõrad kupja kuued, kupja kuued, kupja kuued

sinu vastus ajaloole, ajaloole, ajaloole

on kui leiad õige poole, õige poole, õige poole...

Nüüd? „Kõigi Eesti“ kontserdil esinenud vabaduslaulikust on Brüsseli ööbik saanud, kuulutas EKRE arvamus- ja uudisteportaal Uued Uudised (17.04.2019). 

Kaua tehtud kaunikene?

Jüri Ratase teist valitsust võib võrrelda Mart Laari teise valitsusega (1999–2002). Miks? Ka tookord ei pannud valitsust kokku valimiste ülekaalukas võitja Keskerakond (28 kohta), vaid Isamaaliit (18), Reformierakond (18) ja mõõdukad (17). President Meri andis neile võimaluse valitsuse moodustamiseks, kuna kolm erakonda olid sõlminud enne valimisi eelleppe. Ei mingit jorutamist, 25. märtsil 1999 astus Mart Laari valitsus ametisse.

Jüri Ratasel seekord nii libedalt ei läinud. Esiteks andis ta soovist moodustada EKREga valitsus teada alles valimisööl, kui ta saatis Mart Helmele SMSi: „Magad?“ Teiseks pidi EKRE retoorika ka muutuma. „Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud,“ kinnitas Ratas kohmakalt enne valimisi. Kui see tingimus sai Ratase arvates täidetud, võiski asuda läbirääkimiste laua taha, et Eesti põlve uueks luua. 

Kolmanda osapoolena nõustus valitsusvastutust kandma uuenenud Isamaa eesotsas oma liidri Helir-Valdor Seedriga. Muide, kaks tulevast ministrit olid valitsuses ka 20 aastat tagasi: Jüri Luik oli ka siis kaitseminister, Tõnis Lukas aga haridusminister. Tulevase välisministri Urmas Reinsalu asemel oli tookord selles ametis Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister oli aga Siim Kallas. Kui praegu vaidleb ametisse astuv valitsus selle üle, millal alkoholiaktsiise langetada, siis Mart Laar pidi algatuseks koostama negatiivse lisaeelarve. Siis oli tulipunktis, kuidas pääseda NATOsse, nüüd aga plaanitakse põhiseadusesse kirjutada säte, et abielu on ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liit.

Teibiga kokku kleebitud või raudnaeltega kokku taotud?

Vahur Koorits usub, et teibiga kokku kleebitud Ratase valitsus laguneb igal sammul (Delfi, 15.04.2019). Ma olen hoopis vastupidisel arvamusel. Esiteks ei ole see valitsus teibiga kokku kleebitud, vaid roostes raudnaeltega kokku taotud. Öeldakse ju, et miski ei liida inimesi rohkem kui koos sooritatud kuritööd.

Muidugi, sellise valitsuse moodustamine ei ole ju mingi kuritegu, aga millegipärast ei taha inimesed sellest aru saada. Kultuursem rahvas kardab –ülekantud tähenduses, muidugi! –, et Kaur Kender on koos sõpradega tulnud taas Sirpi üle võtma. Valitsuse moodustajate sisse ju ei näe, aga vastaspoole põlastav, teinekord ka raevunud suhtumine nende tegevusse peaks muutma neid tugevaks ja tuimaks. Kuidas teras muudmoodi ikka karastub.

Mina igatahes ennustan sellele valitsusele pikka iga. Kas just nelja aastat, on muidugi iseasi. Muidugi, mõni õrnahingeline võib teinekord jätta ka hääletamata (nagu me Üllar Saaremäe ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa puhul alles nägime), aga selles ei maksa kohe näha kokkuklopsitud koalitsiooni lagunemise märke. Saaremäe võib riigikogust ka ära minna, kui villand saab. Ja tema asemele tuleb karastunud Marko Pomerants, kes on hoopis paksema nahaga...

Palju on arutletud selle üle, kas presidendil on õigus jätta ametisse nimetamata mõni ministrikandidaat. Nõustun selles küsimuses Urmas Reinsaluga, kes kinnitas, et parlamentaarses riigis pole presidendi pädevuses jätta ministreid ametisse nimetamata (ERR, 16.04.2019).

Teisisõnu: kui ministrikandidaat orienteerub ajas ja ruumis ning ei kujuta ohtu enda või teiste elule või tervisele, pole presidendil mingit põhjust keelduda kandidaati ametisse kinnitamast. Selles mõttes võiks tulevase maaeluministri Mart Järviku nüüd rahule jätta. Andis jumal ameti, annab ka mõistuse.

Lõbusaid lihavõtteid!

4 KOMMENTAARI

k
klassiõde 24. aprill 2019, 10:17
Reformikad ei saa rahuneda,et nad põrusid ikka täiega.saamatu kaja on nagu sünnitusvaludes,küll ronib jalgratta selga,küll kasutab enda pähetuubitud inetuid välendeid endast tugevamate kohta.Tõmba tagasi,pühendu enda neljandale perele.parem
k
22. aprill 2019, 08:07
Kommentaariumites kisavate trollide vale on ilmne, sest kõik trollid muudkui halavad, kuidas keskerakond võitis, aga REFORM ei võtnud neid valitsusse,...
(loe edasi)
Loe kõiki (4)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee