Maailm

Peeter Olesk | Rusuva hapruse ületamisest (3)

Peeter Olesk, 16. aprill 2019, 22:15
Peeter Olesk ALDO LUUD
Hilisel August Sangal, kes oli juba parandamatult vähihaige, leiab tundlik lugeja ka niisuguse värsi: „Oh, üürikese elu haprus!“ Jumalaema kirik Pariisis (www.notredamepris.fr), täpsemalt Cité saarel, ei olnud ajutine pühakoda. Tema ehitamine algas juba aastal 1163, niisiis keskaja teise poole algul. Ent teda ei rajatud tühjale maale saarel keset Seine'i. Juba varem asusid seal keldid, kelle käest kristlased selle maa-ala võtsid. Kristlaste aegu asus samas kohas tempel Jupiteri auks.

Keskpunkti-saar ei ole suur, koos hiljem täidetud pinnasega 17 hektarit (umbes neljandik Hobulaidu Rohuküla ja Vormsi vahel). Miks eesti keeles Keskpunkti …? Seepärast, et kirikuesiselt platsilt mõõdetakse sealt vahemaid Pariisist Prantsusmaa igasse otsa. Platsist mitte, aga kiriku esiküljest saab lugeja ilusa graafilise kujutise A. Dumas' romaani „Kakskümmend aastat hiljem. Järg romaanile „Kolm musketäri““ eestikeelse tõlke (1958; Henno Rajandi, tõlke uustrükis seda illustratsiooni ei ole, kuid ta on reprodutseeritud Richard Kaljo raamatus „Musketärid“) lk-lt 397, kuhu Richard Kaljo selle algselt valmistas.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee