Maailm

Mis on ühist Hispaania maasikatel ja Taimaa tuunikalal? Orjatöö (11)

Toimetas Greete Kõrvits, 15. aprill 2019, 20:05
Hispaania hiiglaslikes maasikafarmides teevad hooajatööd peamiselt Maroko naisedFoto: AFP/Scanpix
2019. aasta talvel siirdus Hispaaniasse kusagil 19 000 marokolast – hooajatöölised, kes lähevad sinna maasikaid ja teisi marju korjama. Maasikaid kutsuvad hispaanlased oma riigi punaseks kullaks ja nad on Euroopa suurimad maasikatootjad. Kuid lihttöölisi ootavad seal orjalikud töötingimused ning kuna pea kõik neist on naised, kasutavad hispaanlastest bossid neid ära ka muuks kui vaid marjakorjamiseks...

The Guardian ja Morocco World News kirjutavad, et lõviosa maroko hooajatöölistest suunduvad Huelva provintsi, kus laiuvad võimsad maasikaväljad. Üks neist oli marokolanna Samira, kes pakkis möödunud aastal asjad kokku, kaasas Hispaania viisa ning lubadus saada päevaraha 40 eurot. Samiral oli raske perekonda maha jätta, kuid samas oli palk Maroko tasemega võrreldes muljetavaldav. Pisarsilmi lastega hüvasti jättes lohutas ta end mõttega sellest, kuidas saadab osa teenistusest neile, et pere elu paremaks läheks.

Kui Samira kodumaalt lahkuma valmistus, koheldi naist kodukülas vaat et kui rahvussangarit. Näe, kus kangelasema läheb jõukale maale rügama ja rikkusi koju tooma!

Viimased kümme kuud on Samira aga elanud varjatud elu – lahutatud, koduta, lootes lahkete inimeste heasoovlikkusele. Tema ja veel üheksa naist. Kümnekesi esitasid nad oma hispaanlastest bosside vastu süüdistuse seksuaalse vägivalla ja ebainimlike töötingimuste eest.

Samira räägib, et kõige rumalam asi, mida ta oma elus teinud, oli Hispaaniasse minek. Rumaluselt teisel kohal oli minna seal võimude juurde ja kaevata talle osaks saanud ebaõigluste üle.

Hispaanias toppisid tööandjad Samira koos sadade teiste naistega väikestesse kaubaveokonteineritesse elama. Kogu kamba peale oli tööliste kasutuses vaid paar dušši ja tualetid, mis ei töötanud korralikult. Kui mõnel daamil vetsus liiga kaua läks, sai ta karistada. Ühe marjakorjamisvahetuse pikkus oli 12 tundi. Kui tööandja, õigemini öeldes suisa kubjas, ei jäänud mõne marokolanna töö tulemusega rahule, võis ta naist karistada toidust või veest ilma jätmisega. Mõnikord võis ka juhtuda, et vahetusena toidu ja joogi eest pidi naine tegema enamat, kui vaid maasikat korjama. Mõni meessoost järelvaataja lasi kätel vabalt käia.

On arusaadav, miks meeldivad maasikafarmeritele just Maroko naised. Silme ees kujutluspildid kodus toitu ja riideid ootavatest lastest teevad just emadest kuulekad töölised (loe: orjad). Hispaania keelt nad ei oska, farmid asuvad suurtest keskustest eemal. On teada juhtumeid, kus kohalikud mehed, kes ise maasikafarmis ei tööta, sõitsid autoga õhtupimeduses kasvanduse juurde, kus omanikud siis neile marokolannasid väikese rahakese eest ette andsid.

Maasikakorjamisäri on soodne nii Hispaaniale kui Marokole. Kummagi riigi valitsus ei taha eriti rääkida tülikatest juttudest, et Maroko naisi maasikakasvandustes kiusatakse või lausa vägistatakse. Maroko on rahul, et elanikele on Hispaania maasikakorjamine võimalus lisaraha teenida, Hispaania on eriti rahul, et leiab kellegi, kes teeks ära tüütu ja raske töö, mida ükski hispaanlane ise enam teha ei taha.

Riikide ühine arusaam probleemist paistab silma ka kohalikul tasandil. Maroko naisi esindav advokaat sõnas, et kümme kuud pärast kaebuse esitamist pole Hispaania politsei neilt isegi ütlusi võtnud. Ka kohus Huelvas venitab. Kohus ja politsei aga veeretavad vastutuse endi õlult maha. Riigipolitsei sõnul ei saa nemad asuda tegelema naistega, kes esitasid oma süüdistuse kohalikus kohtus. Kohus aga leiab, et venitab ja jamab hoopis naiste jurist.

Pärast kolmekuuse ajutise tööviisa lõppu ei saanud kümme naist enam Hispaanias tööd teha. Kodus ei oota neid aga keegi. Traditsiooniline Maroko ühiskond vaatab vägistamisohvritele viltu, lisaks said mõned lähedased huvitaval kombel tekstisõnumeid, et nende abikaasad-tütred hakkasid Hispaanias prostituutideks. Kümnest naisest mitu on lahutatud ning enamik ei suhtle oma perekonnaga. Lähedastel on häbi, mehed ei luba neil lapsi näha. Mitme naise jaoks on kohtuprotsess ainus võimalus oma nimi puhtaks pesta ja tõestada, et tegemist polnud nende jaoks millegi vabatahtlikuga.

Ainus võimalus ehk kunagi taas oma lapsi näha.

Eelmisel nädalal lubas Hispaania valitsus kümnel naisel siiski taas ajutiselt tööd leida. Seni elasid nad kõik oma advokaadi kodus ja elatusid sellest, mida võõrad neile anda raatsisid. Mis sellest tööotsimisest saab, on iseasi, sest maasikafarmis üleelatu tekitas arusaadava umbusu kõigi hispaanlastest tööandjate suhtes. Keegi neist ei julge enda sõnul juristi korterist väljagi minna.

Kõik kümme naist soovitavad kui ühest suust mitte iialgi Hispaaniasse maasikakorjajaks minna.

17aastane Maroko tüdruk Hispaania maasikafarmis. Paljud tema rahvuskaaslannad satuvad seksuaalse ahistamise või lausa vägistamise ohvriksFoto: AFP/Scanpix

Tai tuunikalalaevadel toimuvad mõrvad

Hispaania maasikad pole ainus toiduaine, mille tootmisest räägitakse õuduslugusid orjatööst ja muudest kahtlastest ning ebaeetilistest praktikatest.  Näiteks tuunikalaäri kubiseb orjatööst, väärkohtlemisest, isegi mõrvadest. Pea kaks kolmandikku Tai kalalaevadel töötavatest töölistest tunnistavad, et on pealt näinud mõne kolleegi tapmist. 90 protsenti Tai kalalaevadel töötavatest noortest meestest on pärit mõnest teisest riigist. Taimaalt pärit tuunikala leiab kõikjalt, maailma suurim tuunikala eksportija on Tai ettevõte Thai Union. Firma tunnistas ka üles, et neil on orjatööga tõepoolest probleem. Kaugel merel toimuvat on raske jälgida, väheste teadmistega kalurid ei oska ega julge endi eest seista.

11 KOMMENTAARI

m
Minni 16. aprill 2019, 12:13
Hea pilt ka maasikapõllu taustal, rida suuri korstnaid, mingi totaalne tööstusmaastik. Mida kõike sealt korstnatest põllule ei lange...
õ
Õpikunäide 16. aprill 2019, 09:02
liberaalse kapitalismi olemusest ja nn vaba tööjõu liikumisest.
Loe kõiki (11)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee