Maailm

Ecuadori võimud esitavad Julian Assange’ile üha uusi süüdistusi (14)

Aadu Hiietamm, 15. aprill 2019, 15:30
POLITSEIAUTOS: Londoni politsei viis WikiLeaksi asutaja Julian Assange´i Ecuadori saatkonnast endaga kaasa  11. aprillil.  Reuters/Scanpix
Ecuadori võimud esitavad WikiLeaksi asutajale Julian Assange´ile üha uusi süüdistusi, et õigustada talt asüüli äravõtmist. Kui reedel heitis Ecuadori siseminister Maria Paula Romo Julian Assange´ile ette Londoni saatkonnas seintele väljaheidete määrimist, siis  president Lenin Moreno süüdistas esmaspäeval Inglise päevalehe The Guardian vahendusel WikiLeaksi asutajat katsetes muuta Ecuadori saatkond Londonis spionaažikeskuseks. 

Ecuadori president Lenin Moreno ei täpsustanud esitatud süüdistuse sisu, kuid tõenäoliselt pidas ta silmas WikiLeaksi rolli USA 2016. aasta presidendivalimistekampaania ajal. WikiLeaks avalikustas siis tuhandeid  e-maile, mis olid seotud demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonnaga. Demokraatide arvates oli just see infoleke üks peamisi põhjusi, miks Hillary Clinton presidendivalimistel  Donald Trumpile alla jäi.  Ilmselt seetõttu nõuab Hillary Clinton praegu valjuhäälselt Julian Assange´i väljaandmist, et USA kohus saaks talle mõista õiglase karistuse. 

Saatuslikuks sai foto?

Ajalehe New York Post arvates teenis Julian Assange Lenin Moreno suure pahameele ära hoopis ühe Londonis Ecuadori saatkonnas tehtud fotoga, millel näeb Ecuadori presidenti voodis lesimas ning tema ees laual on suur vaagen vähkidega. Kuna suur osa Ecuadori elanikkonnast elab vaesuses, siis tekitas taoline pillamine suurt pahameelt.

SAATUSLIK FOTO? Ajalehe New York Post arvates pahandas Ecuadori presidenti Lenin Morenot Londoni saatkonnas tehtud ja Julian Assange´i levitatud foto, millel näeb vaese riigi juhti vähkidega maiustamas.    Twitter

  

Samal teemal

USAs süüdistatakse Assange´i ametlikult vandenõus. Väidetavalt aitas just tema sõjaväe endisel luureanalüütikul Bradley Manningul (praeguse nimega Chelsea Manning) häkkida kaitseministeeriumi arvutitesse, et ligi pääseda salastatud dokumentidele. Hiljem avaldas ta need WikiLeaksi leheküljel. Süüdistuse järgi lekitas Manning WikiLeaksile ligemale 750 000 saladokumenti.

Muu hulgas tuli just tänu temale avalikuks video, mis näitas USA helikopteri Apache rünnakut tsiviilisikutele Bagdadis 2007. aastal. Selles rünnakus hukkus 12 inimest, nende seas ka agentuuri Reuters fotograaf.

USA sõjaväekohus mõistis Bradley Manningu 2013. aasta 21. augustil 35 aastaks vangi. Prokurör oli nõudnud koguni 60 vangla-aastat. USA eelmine president Barack Obama otsustas enne ametist lahkumist kinkida WikiLeaksi informaatorile vabaduse. Täpsemalt lühendas ta  Manningu vanglakaristust 35 aastalt seitsmele ning viimane pääses vabadusse 17. mail 2017. 

Westminsteri magistraadikohus hakkab Julian Assange´väljaandmist USAle arutama 2. mail. Esialgu mõistis sama kohus ta kohe pärast Ecuadori saatkonnast väljaviskamist süüdi kautsjonireeglite rikkumises. Täpsemalt heideti assange´ile ette kohtusse mitteilmumist 29. juunil 2012, kui ta oli juba peitunud Ecuadori saatkonnas. Selle eest ootab teda kuni aastapikkune vangistus. USAle väljaandmisel ootaks Assange´i kohtus süüdimõistmisel senistel andmetel kuni viieaastane vanglakaristus. Välistatud ei ole aga uued süüdistused, mille eest on võimalik ta ka surma mõista.

Julian Assange´i toetajate arvates ei tohiks teda mingil juhul USAle välja anda, sest WikiLeaksi asutaja tõi päevavalgele just USA sõjakuriteod. Assange´i saatmine USAsse võrduks tema andmisega sõjakurjategija meeleavalda. 

Ootab saatust range režiimiga vanglas 

Kõigi märkide järgi venib kohus Julian Assange´i võimaliku USAle väljaandmise üle pikaks. Olukorra muudab segasemaks võimalus, et ka Rootsi võib hakata uuesti Assange´väljaandmist nõudma.

VANGLA EES: Londonis Belmarshi vangla ees nõudsid esmaspäeval Julian Assange´i vabastamist Hispaaniast pärit Euroopa Parlamendi liige Ana Miranda Paz ning Saksamaa parlamendisaadikud Sevim Dağdelen ja Heike Hänsel.  Reuters/Scanpix

Praegu aga ootab 47aastane Julian Assange oma saatust  Londonis Belmarshi range režiimiga vanglas. Tema vanemad kardavad, et kehva tervisega poeg ei kohane karmi vanglaeluga ning võib halvimal juhul endalt elu võtta. 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee