Ivo Linna (halli peaga) juhendamisel lõppes kolm tundi väldanud Kõigi Eesti Laul riighümniga, mida laulsid kaasa tuhanded peolised.Foto: Robin Roots
Viljar Voog 14. aprill 2019 20:38
„Kõigi Eesti laul“ soovis end kõrvale hoida poliitteemadest. Peaaegu seda ka suudeti. Viimase mehena astus kõnepulti aga ärimees Hannes Tamjärv ja andis oma sõnadega võimaluse EKRE poliitikutel väita, et pidu ei olnud mitte kõigi poolt, vaid just nende vastu.

„Kõigi Eesti laul“ soovis end kõrvale hoida poliitteemadest. Peaaegu seda ka suudeti. Viimase mehena astus kõnepulti aga ärimees Hannes Tamjärv ja andis oma sõnadega võimaluse EKRE poliitikutel väita, et pidu ei olnud mitte kõigi poolt, vaid just nende vastu.

Elamus „Kõigi Eesti laulust“ sai alguse juba enne, kui lauluväljaku tuttav, värskelt renoveeritud kaar paistmagi hakkas. Ühissõidukiga Pirita poole liikudes oli tunne kui silkudel pütis. Või oleks õigem öelda, et silgud-kilud-räimed-silmad pütis, sest tasuta kontsert meelitas kohale mitte ainult eestlasi, vaid kõiki siin elavaid inimesi. Kui võõrkeeli kõnelevad tallinlased võtsid seda kogemust lõbusalt ja üritasid täita ära iga viimsegi sentimeetri bussis, et ka viimane soovija peale mahuks, siis ikka olid need eestlased, kes tõrelesid kõige valjemini, et miks on ruumi vähe ja keegi eest ei liigu. Tunne, et vajame omavahel veidike lepitust, oli ehe.

Lauluväljaku merepoolsesse ossa kogunenud rahvamassist leidis ohtralt avalikkusele tuntud isikuid – näitlejaid, ärimehi, (aja)kirjanikke, muusikuid, telenägusid ja poliitikuid. Väga palju poliitikuid, ministreidki, peaasjalikult tulevastest opositsiooniparteidest. Aga nad järgisid Kõigi Eesti liikumise seatud reeglit, et tegu on apoliitilise üritusega. Nii olid kõik riigikogulased viisakalt kohal inkognito – ei paistnud ühtegi oravamärki või tulipunast roosi.

Edasi lugemiseks: