Eesti uudised

Surrogaatema pole iniminkubaator, vaid kolmas lapsevanem (36)

Rainer Kerge, 13. aprill 2019, 00:01
MIS TEETE? Loote ja teda kandva naise organismid suhtlevad omavahel märksa tihedamalt, kui seda seni on osatud arvata.Foto: Vida Press
Keskajal arvati, et naine on nagu põld, kuhu mees paneb idanema lapse seemne – uus inimene on spermis juba olemas, vaja läheb vaid sobilikku kasvukeskkonda, et ta suureks kasvatada. Möödunud sajandil oldi vahepeal veendunud, et inimene on kirjeldatud ära isalt ja emalt saadud pärilikkusainega – kõiges on süüdi geenid. Moodne teadus on aga seisukohal, et DNA ei määra kaugeltki kõiki lapse tunnuseid, sealjuures ka päritavaid tunnuseid. Ning raseda ja loote vahel käib märksa tihedam infovahetus, kui veel paarkümmend aastat tagasi osati aimata.

Surrogaatemadus on teema, mis esile kerkides ikka õhu vibreerima paneb. Mis see täpselt on? Kas surrogaatema on midagi iniminkubaatoritaolist, kus lootest kasvab loetud päevadega inimene, nagu areneb viljastatud kanamunast soojalambi all tibu? Milliseid lapse päritavaid tunnuseid surrogaatema mõjutab ja missuguse jälje jätab loode omakorda ema organismi? Neil teemadel peab Õhtulehe palvel väikese loengu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Kõigi Õhtulehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

7. juuni 2019, 19:37
Koeraarmastuse määravad suuresti geenid
7. aprill 2019, 21:39
Naine oli oma poja lapse surrogaatema: „Ma tahtsin teha talle kingituse!“
2. aprill 2019, 21:10
Surrogaatlust kasutanud pereisa: lasteta olemise valu on kirjeldamatu
26. märts 2019, 13:55
Lapsi igatsev naine palub abi: ma ei saa kunagi ise sünnitada. Aidake mul minna Ukrainasse, sest Eestis on asendusemadus keelatud

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee