Päevaplaan on selline, et kell 9.00 kohtub riigipea Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juhtkonnaga, kell 9.45 Eesti Keskerakonna fraktsiooni juhtkonnaga, 10.30 Isamaa fraktsiooni juhtkonnaga, 11.15 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juhtkonnaga ning kell 12.00 Eesti Reformierakonna fraktsiooni juhtkonnaga.

Otsa tegi lahti EKRE

Martin Helme sõnul oli nende kolmveerand tundi kestnud kohtumine presidendiga sõbralik vestlus. „Rääkisime presidendiga maast ja ilmast. Rääkisime kohalikest omavalitsustest, rääkisime eelarvest, rääkisime Venemaa visiidist, rääkisime Saaremaast ja Hiiumaast, rääkisime poliitilisest meeleolust ja jõujoontest parlamendis ning kuna meil on uus ja suur fraktsioon, siis rääkisin mõne sõnaga sellest, kes meil seal on,“ selgitas Helme kohtumise sisu. „Kõige elavamaks läks vestlus siis, kui juttu tuli Eesti majanduse arengust järgnevatel aastatel. See on tema valdkond ja ta oli väga huvitatud näiteks sellest, mida me peame silmas infrastruktuuri laenude puhul ja kuidas plaanime seda rakendada, mis on eelarve struktuurse tasakaalu seis ja kuhu see peaks jõudma.“

Helme sõnul ei tabanud ta presidendi hääles kordagi murenooti loodava Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusliidu osas. „Pigem ta tahtis teha endale selgeks, kui kindel on see praegu kokku lepitud koalitsiooni sünd,“ rääkis riigikogu suuruselt kolmanda fraktsiooni juht, ilmselt tulevane rahandusminister.

Poliitk lisas: „Meeleolud koalitsioonis on väga head. Inimesed ootavad peaministri ja valitsuse ametisse saamist, et hakata ellu viima suurepärast koalitsioonilepingut.“

Järgmisena astus vaibale Keskerakond

„President soovis teada, kellel võiks olla riigikogus toetus, et saada valitud ja toetatud peaministrina, ja loomulikult saime öelda, et meie toetus läheb peaministrikandidaadina Jüri Ratasele,“ sõnas Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson.

Simsonilt küsiti sedagi, kas president Kaljulaid väljendas muret Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu sünni kohta. Uues valitsuses ministrikohast loobuv Simson vastas: „Presidendi ametisse on sisse kantud, et ta peab olema nagu tüüpiline eestlane – natukene murelik. Me kõik muretseme. Ta tundis muret, et uus valitsus muretseks selle eest, et järgmised neli aastat saaks Eesti liikuma õiges suunas.“

Keskerakondlane lisas: „Ka mina muretsen paljude asjade pärast. Entusiasmi- ja õhinapõhine valitsemine võib-olla polegi kõige õigem. Kõiki samme tuleb väga põhjalikult läbi mõelda. Meile on nüüd antud viis nädalat nendest valimistest, et detailselt vaadata, kuidas on koostöö võimalik ja millised on need rasked kompromissid, millele need kolm erakonda selle koalitsiooni puhul suudavad oma toetuse anda.“

Mingeid tüliõunu kohtumisel ei nopitud. „Meil presidendiga erimeelsusi ei olnud. Tüliküsimusi pole enne olnud ega tõstatunud ka tänagi,“ ütles Simson.

Isamaa eest käis rääkimas Priit Sibul

Sibula sõnul kõneldi presidendiga vast loodavast valitsusest ja poliitilisest olukorrast.

„Ma ei sa öelda, et Isamaale olid mingid konkreetsed ülesanded. Põhiline mure oli, et me üheskoos suudaks Eestit ühtviisi näha ja teha seda suuremaks, kui ta praegu on,“ sõnas Sibul.

Poliitiku sõnul on oluline, et president ja poliitikud vahel ka kohtuks, nii et nende põhiline vahendaja ei oleks meedia, sest sellisel moel läheb palju kaotsi.

Sotsiaaldemokraate esindasid Jevgeni Ossinovski ja Riina Sikkut

„Arutasime üldiselt sisepoliitilise olukorra üle. Arusaadavalt seisab lähinädalatel ees mitmeid olulisi sisepoliitilisi protseduure, millest kujunevalt tahab president maksimaalselt saada erinevate poliitiliste jõudude vaateid, mis riigis toimub ja saama hakkab,“ võttis kohtumise kokku Jevgeni Ossinosvski. Ta märkis, et presidendi kui põhiseaduslike väärtuste kaitsja roll on seekordse valitsuse moodustamise juures tähtsam, kui me oleme siiani harjunud – arvestades seda, et võimule on tulemas erakond, kes demokraatliku vaba õigusriigi väärtusi lõpuni ei jaga või vähemalt avaldab avalikult kahtlusi ja kõhklusi selles osas. 

Sotsiaaldemokraatide juht jätkas: „Minu sõnum presidendile oli, et ehkki ühest küljest on tegu parlamentaalse demokraatia mõttes legitiimse protsessiga, sellel poliitiliste jõudude kogumil, kellel on parlamendis enamus käes, on kindlasti õigus valitsus moodustada ja Eesti riiki valitsuse tasemel valitseda, siis kindlasti ei saa see tulla teiste inimeste õiguste arvelt.

Loomulikult jagame presidendiga seda seisukohta, et inimeste jagamine õigeteks ja valedeks, ajakirjanike, meedikute, kohtunike ja palude teiste ähvardamine ja alavääristamine demokraatlikku ühiskonda ei sobi. Kutsusin presidenti üles andma selle selge sõnumi ka tulevastele valitsuse liikmetele.“ Mida president sellele üleskutsele vastas, Ossinovski ei avaldanud.

Viimased vestlejad olid reformierakondlased

„Rääkisime Eesti poliitilisest olukorrast ja ka sellest, kuidas Eesti mainet väljaspool Eestit üleval hoida,“ ütles Kaja Kallas ajakirjanikele.  „Presidendi sõnumis olid erinevad mõtted seoses kujunenud olukorraga. Teda huvitas, kuidas meil läheb. Millised on põhimõtted, millest lähtudes me võiksime valitsuse moodustada... oleme loomu poolest optimistid, me igal juhul varem või hiljem selle valitsuse moodustame. Me töötame nende põhimõtete kallal ja esmaspäeval tuleme riigikogu ette hääletusele ja siis vaatame kuidas läheb,“ kirjeldas Kallas erakonna meeleolu.

Kallas märkis, et tõenäoliselt laguneb koalitsioon võimule saades lihtsalt koost. „Vaadates seda, et praegune kokkupandav IKE koalitsioon kakleb juba enne valitsema asumist, kuidas nad saavad sellest kokkuleppest aru. Kui need põhimõtted pole ikkagi üheselt kokku lepitud, siis saab valitsus püsida ainult siis, kui on väga hea omavaheline läbisaamine. Kui neid väljaütlemisi vaadata, siis tundub, et neil seda pole,“ sõnas Kallas ja toonitas, et Reformierakond on avatud läbirääkimistele kõigi erakondadega.