Krimi

KAPO AASTARAAMAT | Vastuvõetud põgenikud ei ole ohustanud Eesti julgeolekut, õpirände kuritarvitamise oht on väga suur (52)

Ohtuleht.ee, 12. aprill 2019, 10:01
 Zuma Press / Scanpix
Kaitsepolitsei (kapo) aastaraamatus tuleb juttu Eestisse nii tulnud, lahkunud kui ka potentsiaalsetest põgenikest. Kapo leiab, et seni vastuvõetud sõjapõgenikud pole ohustanud Eesti riigi julgeolekut, kuid nendega on esinenud teisi probleeme. Lisaks märgitakse, et õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid on väga suured. 

Kapo märgib aastaraamatus, et 2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. "Oleme riik, mis viib enne isikute Eestisse paigutamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda," kirjutatakse raamatus.

Samal teemal

Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja siia asumisest ise loobunud kokku 421 migranti, nendel lisanduvad need, kelle on riik välistanud esmaste isikuandmete analüüsiga. 

"Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme. Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda.

Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse," seisab aastaraamatus. 

Peamisteks äramineku põhjusteks peetakse liialt madalaid sotsiaaltoetusi ja väikest moslemikogunda. Kapo hinnangul näitab see, et paljusid Eestist lahkunud varjapaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks.

"Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis. Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks. Nimelt võivad rahvusvahelise kaitse saajad küll Euroopa Liidu sees reisida nii nagu kõik Eesti elanikud, kuid kui nad on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata. Praeguseks on sellel alusel Eestisse tagasi saadetud kümmekond inimest," kirjutab kapo. 

Õpirände oht

Aastaraamatus seisab, et seadusliku rände ohtude puhul tuleb rääkida õpirändest. Aasta-aastalt suureneb õpingute eesmärgil väljastatavate viisade arv, mis moodustab koguhulgast ligi kolmandiku. 

"Igal aastal püüdleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eesti ülikoolidesse õppima järjest enam tudengikandidaate. Õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured. Enamik kasutab viisat eesmärgipäraselt, ent siiski paljud kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad ELi avarusse juba enne õpingute alustamist," kirjutab kapo.

Kaitsepolitseiamet toob välja, et sotsiaalmeediasse on loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis. Nendes gruppides seletatakse potentsiaalsetele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks, et Eestisse pääseda ja võimaluse korral siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda. 

Kapo aastaraamatus kirjutatakse, et Eesti riigile on sisserändajatena strateegiliselt olulised oma ala tippspetsialistid, teadlased, IKT asjatundjad ja suurinvestorid ning neis valdkondades on riik teinud sisserände soodustamiseks palju. 

"Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed," nendib kaitsepolitsei.

"On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil. Arvestatavat osa eelmainitutest pole üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline." 

Riigi sisejulgeolekut tagava ameti sõnul paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega, mis pikemas plaanis koormab ühiskonda, põhjustab pingeid ning avaldab ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. 

"Rahvusvaheline kogemus viitab ohule, et tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad ning seal eiratakse riigi kombeid ja tavasid, minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga. Enese segregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu terrorismi toetamisele. Riigi huvides on sellist arengut vältida. Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske," märgib kapo. 

Lisaks tuleb aastaraamatus juttu Eestist tagasisaatmisest. Kaitsepolitsei enda kogemus ning tähelepanekud seoses julgeolekuohtlikelt isikutelt viisa või elamisloa äravõtmise ja sellele järgneva riigist välja saatmisega näitavad, et see on väga keeruline ja bürokraatlik protsess, mis võib venida aastaid.

"Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust, tuleb astuda samme, et muuta avalikku korda ja julgeolekut ohustavate migrantide Eestist välja saatmise protsess efektiivsemaks ja riigile vähem kurnavaks," seisab kapo aastaraamatus. 

52 KOMMENTAARI

m
Mäletaja 15. aprill 2019, 07:09
Vastuvõetud põgenikud ei ole ohustanud Eesti julgeolekut tänu omaaegsele rahva vastuseisule. Pagulaskriisi puhkedes oli Eurosaadikud ja valitsejad (reformarid, mikserid ja isamaa) nõus neljakohalise kvoodiga!
l
Leili 14. aprill 2019, 09:54
No Süürias nüüd sõda läbi, ehk aitaks nende pagulaste importimisest? See et peaaegu terve Aafrika sõdib ja islamimaad omavahel, ei tähenda, et sealsed...
(loe edasi)
Loe kõiki (52)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee