Poliitika

GALERII JA VIDEO | Tallinna volikogu hääletas Taavi Aasa mantlipärijaks Kõlvarti (89)

Ohtuleht.ee, 11. aprill 2019, 15:59
Tallinna linnapea valimine volikogusFoto: Robin Roots
Tallinna volikogu hääletas tänasel istungil Keskerakonna aseesimehe Mihhail Kõlvarti uueks Tallinna linnapeaks.

Eelmine linnapea Taavi Aas lahkub ametist, kuna pääses valimistel riigikokku ning saab uue valitsuse ametisse astumisel majandusministriks.

Uue linnapea hääletusele tuli kohale ka Edgar Savisaar, keda muidu näeb volikogus harva. Puudujaid oli üheksa: Heidy Purga, Remo Holsmer, Kaupo Nõlvak, Taavi Rõivas, Raivo Aeg, Karl-Martin Sinijärv, Wesse Allik ja Helle-Moonika Helme.

Hääletuse tulemused

Hääli kokku 70
Rikutud ja kehtetud 0
Kõlvarti poolt 45

Kõlvarti kõne volikogule

„Tänan teid usalduse ja toetuse eest. On väga suur au ja vastutus olla valitud nii väärikale ametikohale, kus on eelnevalt töötanud sellised ajaloolised isikud nagu Voldemar Lender ja Jaan Poska.

Pean oluliseks märkida, et osutusin valituks sümboolsel aastal – eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, aga see aasta on eesti keele aasta ning tähistame ka 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Eesti keel on riigi sümbol. Eesti keel on eesti inimese identiteedi selgroog ja eesti kultuuri alus. Iga inimene, kes elab Eesti riigis, peab mõistma eesti keele tähtsust ning tajuma selle kultuurilist konteksti. Samas peame teadvustama, et ka venelastele ja teistele rahvustele, kes elavad meie kõrval, on nende enda keel ja kultuur oluline. Kultuurid rikastavad üksteist siis kui nende vahel ei ole vastuseisu, kui kultuuri kandjad tunnevad ennast vabalt ja toetavad teineteist.

Koostöö soodustab arengut, sh ka poliitilist arengut. 115 aastat tagasi said eestlased esmakordselt enda kätte avaliku võimu Tallinna linnas. Eestlaste ja venelaste fraktsioonid panid seljad kokku, et sakslaste käest võim üle võtta ja olulisteks küsimusteks vajalik häälteenamus saada. Tallinnal on alati olnud eriline roll Eesti ajaloos, loomulikult ka iseseisvuse loomisel ja kujundamisel. Peagi 800. sünnipäeva tähistava Tallinna juhina on minu siht olla linnapea kõigile tallinlastele ning töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel.

Linnajuhtimise juures on oluline visioon ja seda toetav struktuur. Peame nägema linnapilti ja tulevikuperspektiivi tervikuna, see tähendab, et õige teekaardi joonistamiseks peame olema võimelised ette kujutama Tallinna linna 10, 20, aga ka 50 aasta pärast. Selles visioonis tahame näha, kuidas on kõik linnaelu valdkonnad omavahel seotud – linna planeerimine koos linnateenuste süsteemiga. Hea näide on haridusvaldkond, mis on seotud absoluutselt kõikide valdkondadega – linnaplaneerimisest ja sotsiaalhoolekandest hommikuste ummikuteni välja. Visioon tähendab oskust näha linnasüsteemi seoseid. Aga mitte ainult näha, vaid ka osata programmeerida igapäevast tegevust selliseks, et linn areneks harmooniliselt, et linna pakutavad teenused oleks kättesaadavad võimalikult paljudele ja sujuvalt korraldatud.

Struktuur peab aga visiooni toetama ning kuna visioon vajab alati täiendamist, siis vajab ka struktuur muutmist. Kui te küsite minult, kas on vaja muutusi linna struktuuris ja kas ma näen, et muutused tulevad, siis ma vastan jah. Aga need kindlasti ei tule Exceli tabeli järgi, me ei hakka lihtsalt vähendama asutuste ja ametnike arvu numbrite pärast. Me vajame sisulisi muutusi lähtuvalt linnaelanikele osutatavate teenuste kvaliteedist.

Tallinna arendamine on väärikas missioon, kuna nüüdisaegset euroopalikku linnasüsteemi arendades tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka keskkondlikke väärtusi. Annan endast parima.“

Mihhail Kõlvart asub linnapea ametikohale homsest.

Kõlvart kardab pingeid

Esmaspäeval Pealinnale antud intervjuus ütles Kõlvart, et on valmis negatiivseks vastukajaks, mis tuleb pärast tema ametisse nimetamist.

"Pärast Erast Hiatsintovit (linnapea aastal 1905 – toim.) olen ma esimene venekeelne linnapea, see võib tekitada pingeid ning aus oleks seda ilmselt tunnistada. Minu eesmärk on aga kindlasti töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel," kinnitas Kõlvart. 

Kõlvarti sõnul on tema jaoks Tallinn esmajoones inimesed, kes siin elavad. "Tallinna linnavõimu kohustus on luua selline linnaruum, mis vastaks inimeste ootustele ja vajadustele. See on keeruline, sest ühest küljest tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka  keskkondlikke väärtusi, teisest küljest arendada nüüdisaegset linnasüsteemi. Need eesmärgid on tihti üksteisega vastuolus, kui rääkida näiteks linnaplaneerimisest või liikluskorraldusest. Me peame kogu aeg otsustama, mis on tähtsam – kas keskkonna täielik säilitamine endisel kujul või siis edasiminek."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee