Kevade saabudes puhkevad õide ning hakkavad rohetama paljud taimed, mille värvikirevad lehed ja õisikud on atraktiivsed ning mille puhul inimesed neid tervise parandamise tuhinas söögiks korjama tõttavad.

„Meil elab siin unikaalne rahvas – nagu midagi nina mullast välja pistab, siis see üles korjatakse ja blenderisse pannakse. Meie Euroopa kolleegidel selliste mürgistuste tüübiga eriti kogemust pole,“ ütles Mared Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. „Tahame inimestele meelde tuletada, et mitte kõik taimed ei ole ohutud ja tasub kodus eelnevalt uurida, kas teadmised enne korjele minekut  on ikka piisavad. Näiteks  - kas te oskate teha vahet sügislillel, karulaugul ja piibelehel?“

Kuigi enamasti ei ole  Eestis mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine tervisele ohtlik, võivad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi suurte lehtede söömisest. Tänu efektiivsele teavitustööle pole taolisi õnnetusi enam mõnda aega olnud, kuid tervisekahjustusi täiskasvanutel esineb jätkuvalt. Rabarberi lehe terviseohtlikkus tuleneb selles sisalduvast antrakinoonist. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi  taimes sisalduva oksaalhappe tõttu. Samal moel võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas. 

Ettevaatlik tasub olla aga ülaste korjamisel, mille puhul võib taimemahl nahka tugevalt ärritada. Ülase närimine või väikese koguse maitsmine  põhjustab aga põletavat tunnet suus, neelus, vahel ka haavandeid, kõhuvalu. Siiski tuleb mainida, et sageli infoliinil 16662 lapsevanematele muret valmistanud maikelluke ehk piibeleht ja märtsikelluke nahaga kokkupuutel mürgistust ei põhjusta.