Eesti uudised

Eesti jäi erapooletuks, aga uus autoriõiguste direktiiv läks läbi. Kas naljapildid ja kommentaarid kaovad ajalukku? (75)

Toimetasid Marvel Riik, Johanna-Kadri Kuusk, 15. aprill 2019, 13:14
Nalja saab ka tulevikus teha.Foto: Facebook/Poliitilised Meemid
Netiaktivistid on tõusnud tagajalgadele, sest nende hinnangul toob Euroopa Liidu värske autoriõiguste direktiiv endaga kaasa tsensuuri, kuna internetti hakatakse filtreerima: kas üleslaetud autorikaitse all oleva materjali eest on makstud või mitte. Esmaspäevasel Euroopa Liidu ministrite nõukogu istungil jäi Eesti koos Belgia ja Sloveeniaga erapooletuks, kuid direktiiv kiideti siiski heaks. 

Autoriõiguste direktiiv pidi jõustumiseks saama Euroopa Liidu ministrite seas häälteenamuse. See latt ületati kõva varuga: poolt hääletasid 19 liikmesriiki, vastu vaid kuus (Soome, Luksemburg, Itaalia, Holland, Poola ja Rootsi). Eesti kuulus kolme erapooletuks jääja sekka.

Samal teemal

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul ei olnud internetivabaduse tulevikku silmas pidades autoriõiguste direktiivis vajalikku tasakaalu. "Vabadus on väga tähtis väärtus ja seetõttu Eesti täna sellele asjale „jah“ ei ütle ning jääb õiguslikus tähenduses erapooletuks," kinnitas Reinsalu.

Eelmisel nädalal esitas Eesti alaline esindaja justiitsministri suunisel Euroopa Liidu alaliste esindajate nõukogus deklaratsiooni, milles rõhutas, et autoriõiguste direktiivis ei ole saavutatud piisavat tasakaalu õiguste omajate, inimeste ja ettevõtete vahel. See võib takistada innovatsiooni ja mõjutada negatiivselt Euroopa digitaalse ühtse turu konkurentsivõimet.

Ühtlasi ei pruugi  direktiiv täita õigusselguse nõudeid ja selle rakendamisel võivad tekkida probleemid õiguskindlusega. Lisaks toimusid hiljuti riigikogu valimised ning meie uus valitsus ja riigikogu ei ole saanud esitada lõpliku kompromissteksti kohta oma arvamust.

Autoriõiguste direktiivi kehtestamise eesmärgiks on tagada internetis sisutootjatele õiglane autoritasu ja kaitsta igaühe loomevabadust internetis ning tagada loomesisu parem kättesaadavus kogu Euroopa Liidus.

Advokaadibüroo Ellex Raidla intellektuaalomandi eksperdid Merlin Liis ja Ants Nõmper ütlevad, et direktiiv puudutab eelkõige interneti ärimaailma, kus kaitstud materjalidega teenitakse tulu. Naljahambad ja valgustusideede levitajad võivad rahulikult hingata – nemad on nõuetest vabastatud.

  • Küsimus: kas mõni minu lemmikleht võidakse sulgeda? Miks?

Esiteks on vaja selgitada, et autoriõiguste direktiiv on selline Euroopa Liidu õigusakt, mis on sisuliselt juhis liikmesriikidele oma siseriikliku seadusandluse muutmiseks. Direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mille liikmesriigid peavad oma õigusesse ise üle võtma ehk vastu võtma direktiivi alusel kehtestatud seaduse. See tähendab, et autoriõiguste direktiivi vastuvõtmisel peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid vastu võtma oma riikides uued autoriõiguse seadused, mis on direktiiviga kooskõlas. Riikidel on vabadus direktiivi rakendada ka rangemalt, aga direktiivis toodud põhimõtted ja reeglid on riigid kohustatud oma õigusesse üle võtma.

Autoriõiguste direktiiv ei sätesta otseselt võimalust nõuda mõne veebilehe sulgemist. Siiski, kui mõni veebileht rikub autoriõigusi, siis võib autoriõiguste omaja nõuda rikkumise lõpetamist ja nõuda näiteks tema autoriõigustega kaitstud sisu avaldamise lõpetamist. Sellise nõude saab autoriõiguste omaja esitada juba praegu kehtiva autoriõiguse seaduse alusel. Kui autor, kelle õigusi mõni veebileht rikub, esitab nõude rikkumise lõpetamiseks, siis selle tulemusena võidakse selline autoriõigusi rikkuv veebileht teoreetiliselt sulgeda, aga uus autoriõiguste direktiiv ei reguleeri kirjeldatud olukorda varasemast uut moodi.

  • Kui ma midagi internetis teen, kas on oht, et mind karistatakse? Kui suured on karistused?

Autoriõiguste direktiiv ei sätesta karistusi autoriõiguste rikkumise olukordades. Siiski võivad karistused olla sätestatud riikide siseriiklikes õigusaktides. Näiteks, praegu Eestis kehtiv autoriõiguse seadus sätestab, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ja näiteks õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Autoriõiguste omajal on õigus nõuda ka näiteks piraatkoopia hävitamist.

Lisaks, täna Eestis kehtiv karistusseadustik sätestab, et arvutisüsteemis autoriõiguste rikkumise eest võidakse karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot ning füüsilisele isikule 30–500 päevamäära, mis arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Hetkel ei ole teada, et viidatud siseriiklike õigusakte hakataks Eestis muutma ning seega ei muuda autoriõiguste direktiiv praegu kehtivat olukorda.

  • Miks räägitakse, et vastuvõetu piirab sõnavabadust? Miks räägitakse tsensuurist?

Direktiivi põhiküsimus on autori õigusest saada oma loomingu jagamise eest kolmandate isikute poolt õiglane ja proportsionaalne osa tulust, mida need kolmandad isikud autori loomingu jagamise eest teenivad. Sellel eesmärgil annab autoriõiguste direktiiv autoritele õiguse saada nende töö eest tasu, kui nende tööd kasutatakse suurte jagamisplatvormide poolt nagu YouTube, Google News vms ja need jagamisplatvormid teenivad selliste tööde jagamise eest tasu.

Küsimus tasu jagamise kohustusest ongi tekitanud eksiarvamuse, justkui piiraks vastuvõetu sõnavabadust. Direktiivi järgi on autoriõiguste omajatel õigus saada õiglast ja proportsionaalset tasu. Direktiiv näeb ette, et autoriõigustega kaitstud sisu jagajad peavad teenitud tulu jagama. Tulu jagamise kohustus ei tähenda, et sisu jagada ei tohiks. Direktiiv näeb ette üksnes kohustuse jagada tulu õiglaselt sisu loojatega, kelle loomingu arvelt tulu teenitakse.

Teiseks, direktiivi sõnastus täpsustab, et sisu mitteärilisel eesmärgil üleslaadimine interneti entsüklopeediatesse (näiteks Wikipediasse) või vabavara platvormidele (näiteks GitHub) on automaatselt vabastatud vastavate autoriõiguse nõuete täitmisest. Kolmandaks, direktiivi skoobist on väljas väiksemad veebiplatvormid, kes osutavad jagamisteenuseid. Väikeettevõttena on Euroopa Liidu kontekstis määratletud ettevõte, millel on vähem kui 50 töötajat ja/või mille aastane käive ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtteks on ettevõte, millel on vähem kui 10 töötajat ja/või aastane käive ei ületa 2 miljonit eurot.

  • Kas naljakaid pilte või motivatsioonilauseid või videoid võib ikka jagada, ise meisterdada veebist leitavaga?

Jah, võib. Autorõiguste direktiiv ei keela autoriõigustega kaitstud teoste üleslaadimist karikatuuri, paroodia ja pastiši eesmärgil. Seega erinevad naljakad meemid ja GIFid on endiselt kättesaadavad ja internetis jagatavad.

  • Kas ma saan vabalt kõike kommenteerida?

Autoriõiguste direktiiv ei keela kommenteerimist. Siiski tuleb kommenteerimisel arvestada teiste kohalduvate õigusaktidega, näiteks ei ole kommentaaride avaldamisel lubatud kellegi laimamine, ebaõigete faktiväidete avaldamine, ebakohaste väärtushinnangute avaldamine või vihakõne. Nimetatud keelud tulenevad eelkõige võlaõigusseadusest ja karistusseadustikust.

Samuti tuleb kommenteerimisel arvestada ka kõikide muude õigusaktidega ning kommenteerimisel võivad teoreetiliselt kohalduda ka autoriõigustega seotud piirangud, sest reeglina ei ole ilma autori nõusolekuta lubatud autoriõigustega kaitstud sisu kasutada.

Näiteks ei ole ilma autori nõusolekuta lubatud kommentaarina avaldada peatükki raamatust või luuletust, mis on autoriõigustega kaitstud. Siinjuures tuleb tähele panna ka seda, et autoriõigused on tähtajalised ja kehtivad autori eluea jooksul ja 70 aastat pärast autori surma. Seega, näiteks Shakespeare’i luuletuse avaldamine kommentaarina ei riku kellegi autoriõigusi, küll aga võib autoriõigusi rikkuda, kui kommentaari autor avaldab kommentaaris Nublu laulusõnad ja väidab ebaõigesti, et tema on nende sõnade autor.

  • Kes on vastuvõetu vaates suurimad võitjad ja kaotajad?

Autoriõiguste direktiiv puudutab autoreid ja ettevõtteid, kes kasutavad oma äris autoriõiguste kaitstud sisu. Ettevõtluse poole pealt puudutab autoriõiguste direktiiv ühest küljest autoriõiguse loojaid (ajakirjanikud, muusikud jne) ja kirjastajaid ning teiselt poolt vastava sisu kasutajaid ärilisel otstarbel (näiteks Google, YouTube ja Facebook).

Suurimad võitjad on autorid, kellel on paremad võimalused teenida enda loomingu pealt tulu. Kuna direktiivi skoobist on väljas väiksemad ettevõtted, on suurimad kaotajad autoriõiguste kasutajad, kes varem tulu jagama ei pidanud (näiteks Google, YouTube ja Facebook).

Siiski, meie hinnangul ei ole autoriõiguste eest parema sissetuleku tagamine ühiskonnale kahjulik ega ole ebaproportsionaalne, kuna mikro/väikeettevõtjad ja mitteärilisel eesmärgil tegutsevad ettevõtted jäävad direktiivi skoobist välja. Kuna suured jagamisplatvormid teenivad tulu autorite sisu jagamise eest, on tulu jagamine autoritega õiglane.

  • Kas Eestis hakkab keegi tänu vastuvõetule rohkem teenima? Kes need võiks teoreetiliselt olla?

Teoreetiliselt peaks tänu direktiivile olema autoritel parem võimalus enda teoste kasutamise eest tulu teenida, seda ka Eestis. Siiski tuleb tähele panna, et direktiivi skoobist on väljas väikeettevõtted ning direktiiv ei näe ette kindlat viisi, kuidas liikmesriikides autoritele tasu kogumine ja jagamine toimuma hakkama peab. Seega seda, kuidas direktiiv praktikas autoritele tasu maksmise osas rakenduma hakkab ja kes täpselt rohkem teenima hakkab, ei oska praegu veel keegi öelda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee