Poliitika

Ilvese järjejutt: „100 tuhandest häälest“ rääkimine on demagoogia (296)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 12. aprill 2019, 08:22
Toomas Hendrik Ilves Andres Putting/ Ekspress Meedia
Endine president Toomas Hendrik Ilves on pärast Keskerakond-EKRE-Isamaa (KEI) ministrikandidaatide välja kuulutamist hakanud Facebookis hommikuti jagama oma mõtteid ja hoiatusi selle valitsuse teemal.

Ka reede ei olnud erand, mil Ilves nimetas juttu „100 tuhandest häälest“ demagoogiaks.

„Üks erakond sai sada tuhat häält ja nendega tuleb arvestada. Üks teine erakond sai palju rohkem. Kas nendega siis ei tule? Kas on mõistlik luua võrdusmärki rassismi, vihkamist propageerivate, vägivallaga ähvardavate erakonna liidrite ja ühe valijaskonna vahele? Kas valitsemise eesmärk ei peaks olema hoopis nende valijate hõlmamine ja nende muredega tegelemine, ühiskondlik projekt, mida võtta sihiks, selle asemel, et näha selles mandaati ülejäänud ühiskonna ja riigikorra lammutamiseks?“

 

Samal teemal

Neljapäeval hoiatas Ilves vähemuste kallal vägivallatsemise eest.

„Siia lisandub veel üks moment, mis võib üsna pea Eestis tegelikkuseks saada: lubatavus käituda jõhkralt. Valitsuse, valitsuse liikmete sõnad annavad mõista, mida talutakse, lubatakse. Nii USAs pärast Donald Trumpi kaudseid mõistaandmisi muulaste kohta (enamasti nahavärvi järgi) kui ka ÜKs pärast referendumit, mida mõned tõlgendasid kui luba rünnata välismaalasi (mitte nahavärvi, vaid Ida-Euroopa päritolu järgi) kasvas vägivald just vähemuste vastu,“ kirjutas Ilves ja lisas, et kui ta sarnastest juhtumitest Eestis loeb, siis tundub, nagu oleks mõned valimistulemusi sarnaselt tõlgendanud.

„Sestap on valitsuse retoorika tonaalsus ülimalt oluline, eriti peaministri puhul, kes lõppude lõpuks annab sellele valitsusele igaveseks ajaks oma perekonnanime,“ märkis Ilves.

 

Ilves hoiatas kolmapäevases postituses selle eest, et Eesti ei muutuks „ebaõnnestunud Ida-Euroopa riigiks“.

„Olles seda kõike läbi teinud ja oma erinevates ametites selle nimel võidelnud, et meid võetaks väärilise liikmena kultuurrahvaste peres, tsiteerides Iseseisvusmanifesti, olen mures, et me ei libastuks. Et me jääksime selleks erandiks, riigiks, mida ei saa pidada järjekordseks ebaõnnestunud „Ida-Euroopa“ riigiks, kus neid samu liberaalse demokraatia põhimõtteid eiratakse,“ kirjutas Ilves ja ütles, et talle teevad muret nõudmised ja retoorika, mida on kuulnud, lugenud ja kogenud praeguses Eesti poliitikas.

„Sallimatus, viha, mõnitamine, ähvardused, muust rahvusest Eesti kodanike nimetamine Kremli loodud vähkkasvajaks, teise nahavärviga inimeste kirjeldamine „õõnespuidust peadega“, kellele tuleb „näidata ust“, teistsuguse seksuaalsättumusega inimeste nimetamine „invaliidideks“, kellelt tuleb valimisõigus ära võtta. Et kohtunike pead veereksid, et avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanikke „võetaks maha“, ähvardus, et kui koalitsiooniläbirääkimised ebaõnnestuvad, siis korraldatakse rahutusi, millega „võrreldes on Marrakeši miiting pühapäevane jalutuskäik“. Ma ei hakka mainima üksikindiviidide ähvardamisi, mõnitamisi, peksmisi nii välimuse kui ka poliitiliste vaadete pärast. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et kõik see on Eestis võimalik,“ loetles Ilves.

  

Paar päeva varem oli endine president tuletanud meelde liberaalse demokraatia alustalasid.

„Liberaalne demokraatia, nagu me seda Euroopas – ja ka palju laiemalt – tunneme, põhineb kolmel alustalal: vabad ja õiglased valimised esinduskogudesse, õigusriik ehk sõltumatu ehk mittepolitiseeritud kohtusüsteem, ning põhiseaduslikult tagatud inim- ja kodanikuõigused, poliitilised vabadused,“ loetles Ilves.

Ilvese sõnul lisandub neile veel võimude lahusus, läbipaistev valitsemine ja avatud ühiskond. 

„Need alustalad on meie põhiseaduses selgelt fikseeritud. Veelgi olulisemalt, kuna teame oma ajaloost väga hästi, et õilsalt kõlaval põhiseadusel võib olla minimaalne seos tegelikkusega, siis Eestis on need põhimõtted juba 28 aastat erakordselt hästi toiminud, eriti võrreldes saatusekaaslastega, kes, nagu meie, kannatasid autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide all,“ manitses ta.

 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee