Juhtkiri

Juhtkiri | Kelle nägu on ümar koalitsioonilepe? (28)

ohtuleht.ee, 7. aprill 2019, 18:56
Foto: Tiina Kõrtsini
Nädalavahetusel avalikustatud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepe üllatab oodatud käremeelsuse asemel hoopis vaoshoitud üldsõnalisusega. Mis siin nii väga imestada, võiks küsida, arvestades, et 2/3 osas jätkab sama valitsus, kelle puhul on soov hinnata senist poliitikat õnnestunuks ja jätkusuutlikuks igati mõistetav. Samavõrra loogiline on, et otsides leppest seda, mis on uuenduslik ja värske, jõuavad vaatlejad kiiresti järelduseni, et kokkulepitu sai paljuski uustulnuka EKRE nägu.

Kui Keskerakonnal tuli oma näo säilitamiseks kaitsta seni tehtut (heaks näiteks on tõotus, et tasuta ühistransport jätkub senisel kujul) ning EKRE-l õigustada valijatelt neile pandud lootusi olla ühiskonnas suuri muutusi esilekutsuvaks jõuks, siis Isamaalt oodati justkui kahte asja korraga. See kompromiss peegeldub Isamaa põhilises valimislubaduseski, mille kirjasaamine oli erakonnale mõõtmatult tähtis: valitsusleppes kinnitatakse, et teine pensionisammas säilib, ent teatud tingimustel on võimalik sealt raha välja võtta.

EKRE suurimad töövõidud puudutavad aga rahvahääletuse ja rahvaalgatuse peatüki ning justiitsreformi algete saamist leppesse – näiteks kriminaalmenetluses rahvakohtunike sisseseadmist. Kas esimesest saab EKRE-le oodatud kuldvõtmeke teistegi oluliste küsimuste lahendamiseks, näitab aga aeg, sest esmalt tuleks muuta põhiseadust.

Vähetähtis pole seegi, mis leppest välja jäi – erakorralist pensionitõusu pole selle põhjal sugugi otsustatud, vaid pelgalt eesmärgina nimetatud, sama kehtib õpetajate palgatõusu kohta. Pingeline eelarveseis seab nähtavasti omad piirangud. Miks ei jõudnud leppesse aga näiteks presidendi otsevalimised, selle kohta peavad asjaosalised veel aru andma.

Nagu kirjutab politoloog Martin Mölder tänasel arvamusküljel: valitsuse õnnestumist ja püsimajäämist ei määra niivõrd lepe kui toimetulek ettenägematute asjaoludega. Mäletame hästi, kuidas eelmisele valitsusele saanuks peaaegu saatuslikuks justkui ei kusagilt üles kerkinud rändeleppe teema või ühe ministri sõnavõtt naistevastasest vägivallast. Nii võib koalitsioonileppe rakendumise raskustest rohkemgi kõneainet pakkuda see, kuidas kohanevad uues rollis reljeefselt väljenduma harjunud senised opositsionäärid või avalikkusele hoopis tundmatud arvatavad uued ministrid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee