Eesti uudised

DROONIVIDEO | Maksurahaga ehitatud majutuskohad töökohti juurde ei loo (43)

Henry Linnard | Video: Martin Ahven, 4. aprill 2019, 22:10
Foto: Martin Ahven
Õhtulehe ringsõit näitas, et maaelu edendamiseks jagatud PRIA turismitoetused ei too maale loodetud uusi töökohti. Kasu terendab vaid odava kinnisvara väärtuse kasvatamise kaudu. Pankrotihaldur Martin Krupp ütlebki, et puhkemaja on elustiiliäri ja toob kasumit vaid siis, kui see maha müüa.

Eesti tuntumaid pankrotihaldureid Martin Krupp on Saaremaal Nässuma külas Pulga talu omanik. Talu on saanud PRIA-lt toetust kokku üle 300 000 euro. Puhkemaja aastakäive jääb 30 000 euro kanti ehk umbes 2500 eurot kuus. Palgal on kolm töötajat 212eurose brutopalgaga. Ehk mingit rikkust siit ei paista.

Samal teemal

Kui kirjutasime veebruari lõpus, et soovime broneerida puhkemaja kümnele inimesele jaanilaupäeva nädalavahetuseks, saime vastuseks, et kogu kompleks on broneeritud. Küsisime uusi aegu juulis ja need olid saadaval – nii 13.–14. kui ka 20.–21. juuli. Meile pakuti ööbimiseks saunamaja, mille kolmes toas on kokku kümme magamiskohta. Hind on ööpäeva eest 190 eurot, koos sauna kasutusega 250 eurot.

Sõidame 14. märtsil Saaremaale Nässuma külla asja uurima. Peatume Sandla poe ees, paari kilomeetri kaugusel puhketalust. Tutvustan end kahele kohalikule naisele ning ütlen, et kirjutan turismitaludest lugu.

Naised kiidavad Pulga talu taevani. „Väga ilus kompleks on, minge kindlasti vaadake!“ utsitab üks. Saarlased kiidavad esialgu ka seda, et nende külas õige palju turiste käib, ent täpsema pärimise peale hakkavad järsku kukalt kratsima. Ütlevad, et Pulga talus käivad peaasjalikult omanike tuttavad ja tuttavate tuttavad. Seal toimuvat vaid juristide firmapeod ja need kohalikku turismi ei panusta. „Sõidavad vaid läbi, raha nad siia eriti ei jäta,“ vangutab naine pead.

Pulga puhkemajaFoto: Martin Ahven

Krupp ütleb, et kohalike jutt ei vasta tõele. „Eelmine aasta olid kõik nädalavahetused välja müüdud! Toimus neli suurt pulma, neljad suvepäevad, Eesti meestelaulu seltsi aastapäev, Forestalia koor oli siin täies koosseisus, lisaks veel palju klassiekskursioone ja juubeleid ning isegi teedeehitajad, kes siin riigihanke korras teid ehitasid, ööbisid minu juures,“ tõrjub Krupp külanaiste juttu. Tema sõnul olid osa kohalikke algusest peale puhkemaja suhtes kriitilised. „Ütlesid, et katus kukub lumega kokku, laululava läheb esimese tuulega lendu. Paraku on neid, kelle jaoks on iga asjaga halvasti,“ möönab ta. „Ka maksuametis ei usutud, et siia päriselt külalised hakkavad tulema. Nende huvi lõppes sellega, kui hakkasin neid külla kutsuma.“

Foto: Martin Ahven

Krupp tõdeb, et lühikese hooaja tõttu pole puhkemaja pidamine mingi kullaauk. „Ega ma õppinud ka teiste vigadest. Kui küsida, kas ma täna uuesti sellise investeeringu teeksin, siis arvan, et pigem mitte,“ sõnab ta. Puhkemaja pidamine on pankrotihalduri sõnul elustiiliäri, mis annab kasumi alles siis, kui selle maha müüd.

Pulga puhkemajaFoto: Martin Ahven

Nässu saunamaja peletab lisatasudega

Pulga talust vaid mõned kilomeetrid ranniku poole jääb teinegi PRIA toetusega ehitatud puhkemaja. Villa Nässu sildiga puhkemaja leiab internetist Nässu saunamaja nime alt. Saunamaja omanik on õigusteenust pakkuv ja kümnete firmade juhatusse kuuluv Margus Rebane. 2012. aastal sai Nässu villa PRIA-lt toetuseks 72 505 eurot. Puhkemaja haldava ettevõtte käive ulatub aastate lõikes kõige rohkem 10 000 euroni. See on alla tuhande euro kuus. Ainsale töötajale palka ei maksta.

Ometi on Nässu saunamajja vabade ööbimisaegade leidmine keeruline. Ei jaaninädalavahetuseks ega 12.–14. või 19.–21. juuliks. Esimest vaba aega pakutakse alles juuli lõppu ja maksimaalselt ollakse valmis vastu võtma kaheksa inimest. Broneeringu minimaalne aeg on kaks ööd ja raha tahetakse selle eest 600 eurot pluss 100 eurot koristustasu. Muid kulusid, välimööbli rent ja kümblustünni kütmiskord, kokku lüües võib kahe öö hind tõusta 1110 euroni.

„See on suhteliselt mõistlik turuhind,“ leiab Tallinnas elav puhkemaja omanik Rebane. Tema sõnul on tegu tipphooaja hinnaga ning muul ajal saab kaubelda. Rebase väitel käib tal külalisi aasta ringi. „Ma ei ütleks muidugi, et neid palju on. See ei ole hotell, et üks lahkub ja teine tuleb, aga neid käib mõistlikult,“ kinnitab ta. „See on väga pikaajaline projekt, et ennast ära tasuks, aga midagi ikka toodab.“

Nässu saunamajaFoto: Martin Ahven

Toetuse taotleja jäi süüdi soodustuskelmuses

Tartu südalinnast kuue kilomeetri kaugusel asuvat Askari puhkemaja eristab teistest PRIA toetust saanutest see, et nende kodulehel on broneeringuteks vabade kuupäevadega kalender. Kalendri järgi on tegu populaarse kohaga – suve lõpuni on vabad üksikud nädalavahetused.

Askari sai 2012. aastal PRIA-lt 85 979 eurot toetust. Toona toetust taotlenud Margo Möller mõisteti 2017. aastal soodustuskelmuses süüdi. Pettuse ohvriks langes PRIA, kellele näidati ehituskulusid kõrgemana, millega vältis Möller omafinantseeringut. Samas asjas süüdistati soodustuskelmusele ja maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises ka mehe abikaasa Helenit, kes oli kuritegude toimepanemise ajal PRIA töötaja.

Askari puhkemaja Foto: Aldo Luud

Preagu on Askari puhkemaja omanikuks osaühing TAKO eesotsas Tanel Kolbergiga, kes omakorda üürib maja Askari Puhkemaja OÜ-le. Seal on palgal üks, avalike andmete põhjal 430eurost brutopalka saav töötaja. Kui palju külalisi puhkemaja väisab, pole puhkemaja omaniku Kolbergi jaoks oluline. „Nii kaua, kuni rent on makstud,“ ütleb ta.

Kahekümne inimese ööbimine Askari puhkemajas läheb kokku maksma 430 eurot. Kallis see kindlasti ei ole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee