Eestlasena Maardu ballil: algul ründab ängistus. Pärast leiab sõpru (11)

Laupäeval esimest korda peetud Maardu ball kujuneb eestlasest külalisele kui ajarännakuks paralleeluniversumi, kus võõras on nii keel, kombed kui ka atmosfäär. Üksindus ja võõristus tapavad, kuid uusi sõpru leiab sellegipoolest.

Pealegi valutab mu vasak jalg endiselt ühest kukkumisest talvise pealinna suurepäraselt hooldatud tänavail... Mis nüüd saama hakkab? Need on mõned kõige pakilisemad küsimused, mis vaevavad Maardu vabaajakeskuse poole samme seadva ajakirjaniku südant. Maardu balli Facebooki lehel on ligi poolsada inimest märkinud, et tulevad kella viieks õhtul kohale. Eestipäraseid nimesid pole nende seas ühtegi.

Tühja sellest – rohkem muret tekitab, et riietusena on märgitud frakk, ajalooline kostüüm või mõnda tuntud kuulsust jäljendav kostüüm. Kui nad vaid teaks, kui võimatu on laenutada midagi sellist inimesele, kellel pikkust 1,94 sentimeetrit! Slaavi kultuurile on ju omane pillav luksus ja sära, ei tahaks nüüd halvas mõttes silma paista...