Juhtkiri

Juhtkiri | Kaksteist ministrit on parem kui viisteist? (10)

ohtuleht.ee, 2. aprill 2019, 17:37
Kuigi valitsusliidu moodustamiseks peetavatest konsultatsioonidest pole avalikkuse ette veel kuigi palju jõudnud, on siiski kõlama jäänud mõte, et ministrikohtade jaotus toimub põhimõttel 4 + 4 + 4. Seega kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühine valitsus tulebki, saab see olema senisest kolme ministrikoha võrra väiksem – räägitud on kahe ministriga sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi koondamisest vastavalt ühe valdkonnaministri alla.

Võimalike valitsuspartnerite sellist otsust võiks võtta kummardusena Riigireformi sihtasutusele, kelle välja pakutud ideedest pole poliitikud seni eriti tuld võtnud. Valitsuskabineti kokkutõmbamisel on iva sees, sest poliitilise vastutuse hägustumine, n-ö lisaministrite vähene pildilolek ja ka ülesannete kadumine – eriti puudutab see riigihalduse ministrit pärast haldusreformi lõpuleviimist –, on viinud küsimuseni, kas seaduses tuleks sätestada valitsusliikmete maksimumarvgi.

Mingi paindlikkus võiks arvatavasti siiski jääda (hea näide on just üht suurt reformi hallanud riigihalduse minister), ent vähetähtis pole ka argument, et valitsemiskulude kärpimist vedav valitsus võiks juhtida isikliku eeskujuga. 450 000 eurot aastas (arvutus pärineb vastavasisulise eelnõu esitanud Vabaerakonnalt) kokkuhoidu kolme ministri ja nende nõunike pealt on riigieelarve mõttes küll pisku, ent see ei peaks õigustama priiskamist. Väiksemat valitsus pooldab valimislubaduste küsitluse järgi ka 80% küsitletutest.

Teisalt ei pruugi rahaline kokkuhoid ja ministri vastutusalade korrastamine olla läbirääkijate jaoks sugugi kõige tähtsamad kaalutlused. Et ministrikohtade kärpimist on arutatud varemgi, teame, et 2/3 samast koosseisust – sotside asemel on loodavasse valitsusse kaasatud EKRE – oli alles hiljuti selle vastu. Nii võib arvata, et jätkatakse vana traditsiooniga, kus ministrite arvu ei määra niivõrd riigi kui hoopis läbirääkivate parteide vajadused. Probleemiks võib osutuda koalitsiooni uustulnuk EKRE, kel napib poliitikakogemusega persoone, mehitamaks korraga nii valitsuskabinetti, europarlamenti kui ka riigikogu võtmepositsioone.

Lõpuks loeb just see, millised inimesed ministeeriumite etteotsa satuvad – tosin väga võimekat juhti on igal juhul parem kui suurem hulk keskpäraseid kohatäitjaid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee