Recep Tayyip Erdogani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kaotus Istanbulis ja pealinnas Ankaras tuli suure üllatusena. Ankaras on AKP võimul olnud aastakümneid. Opositsioon säilitas võimupositsiooni Türgi suuruselt kolmandas linnas Izmiris. 

Ehkki Erdogan ise kohalikel valimistel ei osalenud, ei tähenda see seda, et tema isik poleks neil valimistel sümboolset tähendust omanud. Vägagi märgiliseks võib seega ka pidada linnarahva seljapööramist. Eriti arvestades seda, et Erdogani käpa alla surutud meedia vaevu kajastas opositsiooniparteide seisukohti.

Marmara ülikooli professor Behlul Ozkan osutab, et linnainimestel on ilmselt Erdogani konservatiivsest-islamistlikust sõnumist kõrini. Lisaks seisab riik majanduslanguse lävel – asjaolu, mis võimulolevaid poliitikuid enamasti populaarsemaks ei tee, olgu nende vaated siis millised tahes. Ozkan selgitab, et suur osa Türgi keskklassist peab oluliseks majandustõusu, kvaliteetset haridust ja efektiivset valitsust ning tunnevad, et presidendipartei neis valdkondades eriti ei hiilga.

AKP kandidaat Istanbulis ütles esmaspäeval, et rivaal Ekrem Imamoglu võitu on liiga vara tunnustada. Imamoglu kuulub Vabariiklikku Rahvaparteisse.

Ankaras näitavad esialgsed valimistulemused võitjana Mansur Yavast, samuti Vabariikliku Rahvapartei esindajat. Teda süüdistab AKP maksupettuses, kuid Yavas nimetab süüdistusi valetamiseks.

Üldjoontes oli AKP siiski võidukas, pälvides riigi peale kokku umbes 52 protsendi valijate toetuse, kuid suurlinnade kaotus on siiski mõru pill neelata. Juba annab AKP ka mõista, et partei kavatseb tulemused Istanbulis ja Ankaras vaidlustada.