Nädala TOP

TOP 5 | KEI-liidu rahustavad sõnumid (5)

Elis Kusma, toimetaja, 29. märts 2019, 17:56
Foto: Robin Roots
Kuniks koalitsioonilepe pole ilmavalgust näinud ja selle asemel on meil vaid läbirääkivate erakondade liikmete rahustavad sõnumid – nagu EKRE-lase Peeter Ernitsa öeldu, et kedagi küüditama ei hakata –,  tuleb lähtuda erakondlaste senistest seisukohtadest ja riigi rahalistest võimalustest. Nii võib pakkuda, et suurtes küsimustes (Rail Baltic, kooseluseadus, presidendi valimiskord, II pensionisammas) murranguid ei tulegi. Pigem tasub muutusi otsida sealt, kus pole vaja riigikogu enamust ega palju raha – teisisõnu, kelle pead siis veerema hakkavad?

Kallase eneseohverdus

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnum, et ta oleks isiklikult valmis hakkama ministriks Jüri Ratase valitsuses, peaks näitama, et kõik variandid on veel laual ning Ratas pole ebamugava KEI-koalitsiooniga lõplikult aheldatud. Iseasi, kas avalikkus tõlgendab seda riigimeheliku sammuna või nõrkuse märgina. Et kaalukauss näib olevat teise poole kaldu isegi Reformierakonna sees, ei ennusta Kallasele midagi head.

Kurikael või staarohver?

Kolm aastat, mil on kohtusse jõudmata kestnud Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi uurimine, on pakkunud viimasele ohtralt võimalusi ajakirjandusele oma kannatustest pajatamiseks. Niivõrd pikk menetlusaeg mõjub tõepoolest omaette karistusena – õige hõlma ei hakkavat keegi, ent mida arvata asjast juhul, kui süüdimõistvat otsust ei tulegi?

ERR kui vahend

Martin Helme küsimus, kuidas kavatseb ERR karistada EKRE suhtes väidetavalt kallutatud ajakirjanikke, on kavalam, kui esmapilgul paistab. Kui ERR ei reageeri üldse, siis elab EKRE suhtes vaenuliku meedia müüt nende toetajate seas jõudsalt edasi. Nõudmisele vastu tulla ERR sisuliselt aga ei saagi – või kuidas kujutaksime ette olukorda, kus iga poliitik vastab vaid meeldivatele küsimustele ja ajakirjanikele?

Suveaeg, aga kauaks?

Asjatuks on osutunud lootused, et nädalavahetusel saab kella keerata viimast korda – kuigi selline võimalus oli korraks õhus, nõuab rohkem aega Euroopa riikide kokkuleppele jõudmine, kas jääda suve- või talveaega. Riigisiseseltki on raske ühisele arusaamale jõuda: rahvas näib eelistavat suveaega, ent samas ei taha keegi hästi leppida ajavahe tekkimisega Soomega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee