Kommentaar

Lavly Perling | Tänapäeval kuritegusid millimeetripaberi ja luubiga ei lahenda (11)

Lavly Perling, riigi peaprokurör, 29. märts 2019, 17:56
 Alar Truu
Järgnevate kuude jooksul kirjutavad riigi peaprokurör ja teised prokurörid Õhtulehe arvamuskülgedel kümnest kriminaalmenetlusi ning prokuratuuri tööd puudutavast müüdist. Artiklitesarja juhatab sisse Lavly Perling, kes kirjutab teemal „Kõiki jälitatakse“.

Kuidas üks raske kuritegu lahendatud saab? „Kohaste meetmetega“ on lihtne, palju ja samas mitte midagi ütlev vastus. Praegusi küber- ja rahvusvahelisi kurjategijaid millimeetripaberi ja luubiga ei taba. Peame kuritegude lahendamisel kasutama selleks võitluseks sobivaid võtteid, sealhulgas jälitustegevust.

Jälitustegevus tähendab toiminguid, mida tehakse varjatult nende inimeste suhtes, kelle kohta on tõendeid, et nad on toime pannud raske kuriteo. Lisaks peab prokurör olema seisukohal, et muud moodi ei ole võimalik või on väga raske koguda kriminaalasja lahendamiseks tõendeid, mis võimaldaksid kurjategija kohtu ette viia. 

Miks jälitatakse?

Jälitustegevus ei tähenda ainult kellegi varjatud vaatamist, vaid ka inimeste, telefonide, arvutite ja asukohtade pealtkuulamist ja -vaatamist, kuritegude matkimist, postipakkide varjatud läbivaatamist, politseiagentide kasutamist. Need on inimeste eraelu tõsiselt riivavad teod, kuid kuritegude lahendamiseks meil tihtipeale teisi valikuid ei ole. 

Vaieldamatult tekitab jälitamine inimestes ebamugavust, seepärast ongi viidud jälitustegevus Eestis range kontrolli alla ja seda tehakse vaid erandlikel juhtudel ning kohtu loal. Eestis registreeritakse aastas üle 27 000 kuriteo ja jälitustegevust kasutatakse vähem kui 400 kriminaalasjas. Riik lubab jälitada ainult teatud kuritegude puhul ja see tuleneb seadusandja kehtestatud nimekirjast. Selliseid kuritegusid on pea 70% kõigist kuritegudest, kuid ikkagi annab statistika tulemuseks, et ka kõigist menetlustest, kus riik tohiks jälitada, tehakse seda vaid 2% asjades. Jälitustegevus on Eestis range kontrolli all ja kellegi hetkeemotsiooni või kõhutunde pinnalt jälituslube ei anta. Seda tehakse vaid siis, kui teisi meetodeid kuriteo tõendamiseks ei ole.

Jälitamise puhul on mõned väga lihtsad reeglid – jälitada tohib vaid inimesi, kelle kohta on tõendeid, et nad on toime pannud raske kuriteo, olgu selleks siis narkokuritegu, rahapesu, kelleltki elu võtmine või hoopiski kelmus. Kõige enam jälitataksegi narko- ja teistes varjatud kuritegudes, kuna nendes kriminaalasjades on teisiti väga keeruline tugevaid tõendeid saada. 

Kui õiguskaitseasutused üritavad saada kurjategija kohta jälitustoimingutega tõendeid, siis võivad jälitamise alla sattuda ka inimesed, kes ise ei ole kuritegu toime pannud, kuid kes suhtlevad inimesega, kelle puhul on alust kahtlustada, et ta on käitunud ebaseaduslikult. See võib juhtuda näiteks narkokurjategija elukaaslasega, kes isegi ei pruugi teada, et tema pereliige narkootikumide käitlemisega tegeleb, või küberkelmi emaga, kelle poeg internetiavarustes raha välja petab. Seaduse järgi teavitatakse selliseid inimesi menetluse lõpus alati, et nad on sattunud jälitustegevuse alla. Jälitusasutused tajuvad ühiskonna antud usaldust väga hästi ning neid kolmandaid isikuid riivanud jutt või siis üldse kuriteoga mitteseotud jutt ei jõua avalikkuseni. Toimikusse lisatakse ainult see osa, mis aitab tõendada kuritegu.

Jälitajaid kontrollitakse

Jälitustegevuse puhul on raske hinnata ajaperioodi, kui kiiresti saame vajalikud tõendid. Kui narkodiiler on telefonis jutukas, siis on võimalik paari nädalaga saada materjal, millest piisab kohtu alla saatmiseks. Konspireeritumate tegelaste puhul võib jälitustöö kesta kuid. Telefonikõned, kus läbi koodnimetuste mainitakse altkäemaksu või kelmust, võivad toimuda kolme või nelja kuu tagant. Samuti ei ole välistatud, et telefone üldse ei kasutata ja politsei peab leidma mõne muu jälitusviisi, et tõendeid hankida.

Kriminaalmenetluse mõte on luua õiglust, leida tõde ja tõendid ning panna inimesed oma kurjade tegude eest vastutama. Tõendite kogumiseks on vaja kasutada erinevaid vahendeid ning meetodeid. Jälitustegevus on üks nendest meetoditest ja see on nagu terav tööriist majapidamises, millega tuleb ettevaatlikult ringi käia. Just seepärast on jälitustegevus valdkond, mis pole kõigi prokuröride töölõik ning see on ala, kus prokuröre kontrollivad mitu astet kohtuid, õiguskantsler ja parlamendiliikmed. Inimeste põhiõiguste kaitse seisukohalt on vajalik, et keegi kõrvalt veendub, et kõik on korrektne.  

Eesti oli narkosurmadelt esirinnas. 2017. aastal õnnestus tänu jälitustegevusele tuvastada fentanüülituru suurimad varustajad. Nende tegevuse lõpetamise järel langes üledoosist põhjustatud surmade arv kolm korda. Selline olukord püsib tänini. Jälitustegevuse abil kogutud tõenditega on õnnestunud kohtus süüdi mõista mitu kuritegelike ühenduste liidrit, kes ei saa enam ette kujutada, et neil on õigus „oma reeglitele“ meie riigis, teenides elatist vaid kuritegudega. Nii mõnigi avaliku raha ja usalduse kuritarvitajast korruptant on jõudnud kohtu ette, sest just jälitustegevusega saadud tõendid on tema teod päevavalgele toonud ja kohtu ette viinud. Leedu vargajõugud jätsid Eesti mõneks ajaks oma trajektoorist välja pärast seda, kui jälitustegevusega oli tõendatud nii mõnegi jõugujuhi tegevus.

Prokurörina olen seisukohal, et jälitustegevust peab tegema ja seda ei tohi karta. Tänu jälitustegevusele on võimalik kohtu ette viia kuritegelike ühenduste liikmeid, kes panevad toime raskeid kuritegusid; korruptante, kes petavad avalikku usaldust ja kuritarvitavad võimu, ning muid kurjategijaid, kel on piisavalt oskust oma tegevust seadusesilmade eest varjul hoida ja konspiratsioonivõtteid kasutada. Jälitustegevuseta poleks me jõudnud pedofiilini, kelle ühest politseisse sattunud kannatanust alguse saanud asi lõppes kümnete kannatanute väljatulekuga – see sai võimalikuks just tänu jälitustegevusele. Me saime neile alaealistele anda võimaluse tõusta taas jalule. Jälitustegevuseta poleks me eelmisel aastal avastanud noorukite sooritatud kambaliikme mõrva ega suudaks kannatanutele tagasi tuua neilt varastatud või välja petetud vara. 

Jah, kurjategijad peavad tõesti alati meeles pidama, et politsei ja prokuratuur võivad neil jälil olla, kuid ühelgi ausal inimesel ei ole põhjust karta, et keegi tema eraellu niisama sekkub, sest jälitustegevuse üle on tugev kontroll.

11 KOMMENTAARI

E
-30% off offer!!! 31. märts 2019, 02:01
Ei lugenud pealkirjast kaugemale aga tõsi ta on, et ei lahendata kuritegusid millimeetripaberi ja luubiga. Tänapäeval lahendatalse kuritegusid kokkuleppemenetlusega :P
e
Enne töö ja pärast lõbu. 30. märts 2019, 10:45
Füüsika on justkui seks. Loomulikult võib see anda mõningaid praktilisi tulemusi(soovitusi), kuid see ei ole põhjus miks me seda teeme.
Loe kõiki (11)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee