Krimi

POLE KALA, POLE RÖÖVPÜÜKI! Kohus uurib, kes uputas Peipsi järve 300kilose kalasaagi (6)

Arvo Uustalu, 29. märts 2019, 13:48
KOHTUPINGIS: Rene ja Lauri (pildil vasakul) on kohtu ees süüdistatuna röövpüügis. Aldo Luud
Viru maakohtu ette astusid neljapäeval kaks meest, keda süüdistatakse röövpüügis Peipsi järvel. Inspektorid leidsid kalastajate paadist küll vaid kümme ahvenat, ent kalda lähedale vette uputatud suhkrukottides oli lausa 300 kilo värskeid kalu ning üle 2000 meetri nakkevõrke. 

2016. aasta novembri lõpul märkasid kalastusinspektorid Peipsil kahtlast mootorpaati, mis aeg-ajalt peatus ja siis jälle vaikselt edasi sõitis. Kohtus tunnistusi andnud kalastusinspektori sõnul märkasid inspektorid paati umbes viie kilomeetri kaugusel kaldast. Nõnda kaugelt ei olnud abi ka binoklist, et näha, mida paadis tehakse: see tundus vaid väikese täpina.

Kuna sel ajal ei tohtinud nakkevõrkudega kalastada kaldast kaugemal kui kilomeeter, tundus inspektoritele kahtlane, et pelgalt õngitsemiseks on sõidetud viie kilomeetri kaugusele.

Kuna inspektoritel polnud endil paati kaasas, jäid nad kaldale valvesse. Tunnid aina kulusid, ühenduses oldi radarivalvega ning lõpuks võeti kasutusele  öövaatlusseade.

Õhtupimedas kaldale jõudnud kalameeste paadis oli pika päevatöö tulemusena vaid kümme väikest ahvenat. Lisaks olid paadis vaid ankruks kasutatav telliskivi, punt rohelist nööri ning inspektori mäletamist mööda ka kaks tühja kasti. Asi tundus kahtlane! Ent pole kala, pole ka röövpüüki, ja nii tuligi mehed koju lubada.

Kuna kahtlus jäi hinge närima, tõid inspektorid Jõhvist kummipaadi, võtsid radarivalvest koordinaadid, kus kalameeste paat oli enne kallast paar minutit seisnud, ning läksid järvele juba pilkases pimedas. Taskulambivalguses nägid nad vees suurt rohelist pudelit, mis oli nööriga kinnitatud valgete suhkrukottide külge. Kottides oli paarsada kala, peamiselt koha, aga ka haugi, lutsu, ahvenat ja latikat, ning üle 2000 meetri nakkevõrke.

Inspektori sõnul olid suhkrukotid kokku seotud sarnase rohelise nööriga, mis vedeles varem kaldale tulnud kalameeste paadis. Inspektorid märkasid kohe, et tegu on värskete kaladega, sest nende silmad ei olnud veel hägustunud ja uimed olid punased.

Ehk siis, poole kilomeetri kaugusele oli peidetud lausa 300 kilo kala. Ent kas järvelt tulnud mehed tegid peidetud kalade juures suitsu või peitsid saaki, on juba tõendamise küsimus.

Kaitsja esitas kohtus muu hulgas küsimuse, kas 300 kilo kala oleks mahtunud kalameeste sõiduautosse. Inspektoril tuli tõdeda, et ilmselt mitte.

Prokurör Sigrid Nurm tõdes, et nakkevõrkudega püüdmine ei ole kuritegelik, kuid nendega tohivad kala püüda vaid kutselised kalurid. Alla 70 meetri pikkuste võrkudega võib vastava loaga  järvele minna isegi harrastaja. Ta lisab, et kuritegelik poleks ka ainuüksi see, et mehed käisid paadiga kaldast viie kilomeetri kaugusel, kuigi seal kohas püüda ei tohtinud. Probleem langes meestele kaela siis, kui inspektorid leidsid kalda lähedale vette uputatud 300 kilo kala. 

Loodusliku loomastiku kahjustamises süüdistatavad Lauri ja Rene kinnitasid Viru maakohtus, et nemad käitusid nagu kord ja kohus ning käisid Peipsi järvel kala vaid õngega püüdmas. 

Salapüügis süüdimõistmise korral võib kohtualuseid oodata kuni kolmeaastane vanglakaristus ja neil tuleks korvata ligi 10 000 euro suurune keskkonnakahju.

Õhtuleht rääkis ühe Peipsi kaluriga, kelle sõnul jätavad salapüüdjad sageli kala ja võrgud vette ning tulevad hiljem tagasi väikebussi või järelkäruga, kui õhk on puhas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee