Galeriid

MÄLESTUSGALERII | Täna oleks Lennart Meri tähistanud 90 aasta juubelit! (12)

Ohtuleht.ee, 29. märts 2019, 06:50
Foto: MATI HIIS
Täna oleks Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat, poliitik ja Eesti president 1992-2001 Lennart Georg Meri saanud 90aastaseks.

Lennart Meri isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ning omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal.

Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus pärast seda Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal.

Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada.

Ta sai tuntuks teravmeelsetele ütlustele ja humoorikate tegudega, mis on talletatud raamatus "Meie Lennart". 

Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.

Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondlikku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse  Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige.

Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987. aastal Kanadasse. Lennart Meril on kolm last - pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985) - ja neli lapselast.

Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.

12 KOMMENTAARI

n
Naki 31. märts 2019, 14:03
Mulle jääb arusaamatuks miks ta loovutas venelastele nii palju merd
k
. 30. märts 2019, 12:15
küllap oleks ta täna ka oma teenete eest Moskvast ehk isegi kulldtähe saanud(vene kangelaste teenetemärk).
Loe kõiki (12)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee